Soome haridus- ja kommunikatsiooniminister Krista Kiuru ütles eile intervjuus Postimehele, et Eestil on väga tugev infoühiskond ning seetõttu on riikidevaheline koostöö loomulik.
Kiuru: Eestil on väga tugev infoühiskond
10. juuli 2014, 15:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Krista Kiuru ja Eesti haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski kohtusid eile, et arutada riikidevahelist hariduskoostööd infotehnoloogia vallas. Visiit oli ajendatud Eesti ja Soome riigi vahel jaanuaris sõlmitud hariduspilve koostöömemorandumist. Selle kohaselt luuakse kahe riigi vaheline kesskkond, kuhu koondatakse digitaalsed õppematerjalid, andmebaasid ja kõik muu, mida on tänapäevaseks õppimiseks vaja.
Miks teete koostööd just Eestiga?
Eesti ja Soome teevad juba koostööd IT-valdkonnas ning jagavad informatsiooni. Teil on väga tugev infoühiskond ja haridusteemad saavad aina tähtsamaks. See seletab ka teie väga häid PISA testi tulemusi. Miks mitte teiega koostööd teha? Peame Soomes haridust edasi viima, ka Eestil on vaja selles teemas edasi liikuda.
Tulite just kohtumiselt Eesti haridusministeeriumi esindajatega. Kas Eesti ja Soome on ühise hariduspilve loomisesse sama palju panustanud?
Me oleme koos väga palju tööd teinud. Ma arvan, et me oleme ideetasandilt väga palju edasi liikunud ja see on väga lahe. Juba sügisel saame proovida uut hariduspilve. Lähme aga edasi, ka praegu arutavad ametnikud detailide üle. Meil käib tõsine koostöö. Uus haridusminister käis mind Soomes tervitamas enne veel, kui ta ametlikult minister oli. See on lihtne koostöö.
Kas valitsuse vahetumine on ühise projekti elluviimist raskendanud?
Mul oli Aaviksooga väga hea koostöö, kohtusime tihti ka välismaal. Nüüd on minister küll vahetunud, kuid õnneks on hariduses teemasid, mis pole poliitilised. Hariduses pole alati seotud sellega, kes on minister ja kes mitte. Ma arvan, et teie uus minister on väga tark inimene, tal on oskust näha, kui tähtis projekt see on. Hariduspilvest tuleb väga hea ühine riikidevaheline projekt.
Kuidas see hariduspilv täpselt välja hakkab nägema?
Plaanime, et hariduspilvel oleks ühine põhi. Kuidas see tuleb välja Eestis ja kuidas Soomes, see on seotud riikide vajadustega. Hariduse teemad on natuke erinevad ja see on seotud meie õppekavadega. Kuid meil on ka asju, mida saame kindlasti teineteisega jagada.
Näiteks õppematerjale?
Jah. Meil on kindlasti näiteks üks asi, mida saame jagada- matemaatika. Räägitakse, et matemaatikas on vaja uut pedagoogilist sisaldust, et matemaatika õpetamisel võiks kasutada uuenduslikku materjali. Meil on näiteks Soomes päris suur mängutööstus, mis on tootnud super häid äppe. Selliseid, mis annavad koolitööle lisandväärtust. Miks mitte kasutada neid mänge mõlemal pool lahte? Loomulikult on meil ka aineid, mis on erinevad, näiteks ajalugu.
Viimane küsimus. Külastasite täna Tallinna Ülikooli. Viimane kord kui seal käisite, olite seal külalistudengina õpilase rollis, täna aga Soome haridus- ja kommunikatsiooniminister. Mis tunne oli?
(Naerab-M.S) Pean ausalt imetlusega ütlema, et te olete päris hea reporter, sest olete esimene, kes seda küsib. Olime täna Tallinna Ülikoolis kui ütlesin neile, et Eesti haridusminister on Tartus ja Inglismaal õppinud, mina aga Turu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis. Ma arvan, et ülikooli juhtidele päris meeldis see osa, kui ma ütlesin, et nüüd teil ongi oma haridusminister!
Intervjuu toimus eesti keeles, mida Krista Kiuru väga hästi valdab.