Neeme Korv: kui tähtis on mõista

Neeme Korv Foto: Liis Treimann / Postimees

Oma Hollandi sõpradele-tuttavatele Malaisia lennukiga juhtunud tragöödiaga seoses kaastundeavaldusi saates olen mõelnud sellest riigist ja rahvast. Väga töökad – lusti ja vilega tehakse ka lihtsamaid töid, erinevalt vahest mõnest teisest heaoluühiskonnast; väga vaprad – meenutagem kasvõi Hollandi meresõitjaid-maadeavastajaid; väga uhked – milline riik on suutnud merelt sellisel moel maad võtta, silme ette kerkivad võimsad tammid ja kanalid. Seda kõike kahtlemata.

Ning kahtlemata kuulub hollandlaste olemusse ka praktilisus-pragmatism. Seda nii elus, majanduses kui suhetes, olgu riikide või inimeste vahel. «Kui palju maksab Eestis hektar põllumajandusmaad,» uuris kohalik eakaaslane minult, kui ma 1995. aastal tudengina esimest korda Hollandis käisin, selle asemel et küsida midagi poppi ja noortepärast.

Kõiki hollandlaste eelkirjeldatud omadusi annab edasi Mary Mapes Dodge’i klassikaline lasteraamat «Hõbeuisud. Jutustus Hollandist» (eesti keeles 1986), mis on kirjutatud küll 19. sajandi teises pooles, kuid mis annab rahvusele iseloomulikke jooni edukalt edasi ka poolteist sajandit hiljem.