/nginx/o/2010/07/14/402019t1h0eea.jpg)
Tänavu on uppunud juba 51 inimest, neist tervelt 19 kaotas elu juulikuu kahe nädala jooksul. Eilne kuum suvepäev tõi taas kaks veeohvrit.
Tellijale
Uppumiste kurb statistika kasvab tänavu rekordkiirusega
:format(webp)/nginx/o/2016/05/24/5429389t1hdf2f.jpg)
15. juuli 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile pärastlõunal uppus Ida-Virumaal Sinimäe alevikus kohalikku tiiki 54-aastane mees, Harjumaal Mõigus toodi aga kanalist välja uppunud noormees.
Tänavune uppumisstatistika näitab rekordilist ja vägagi murettekitavat kasvu. Mullu registreeriti kogu aasta jooksul 60 uppumist, juuli lõpuks oli ohvreid 38.
Päästeameti statistikast nähtub, et enim juhtub õnnetusi tihedamalt asustatud piirkondades. Esikohal on Harjumaa 12 ohvriga, järgneb Tartu maakond seitsme ja Saaremaa nelja hukkunuga. Seni pole veekogud elusid nõudnud veel vaid Hiiu-, Lääne-, Rapla- ja Valgamaal.
Üle kahe kolmandiku õnnetustest – 36 – on juhtunud siseveekogudes, neist 12 jõgedes. Traditsiooniliselt on kõige ohtlikumad veekogud Pirita jõgi ja Suur Emajõgi, kus hukkus vastavalt neli ja kolm inimest. Suurem osa uppumistest leiab siiski aset tiikides, karjäärides ja järvekestes.