Kuressaare linnapea kabinetis järjekordset Uhhuduuri rattamatka ootav Hannes Hanso räägib, et nakatus reisipisikuga juba nõukogude ajal, kui Kanada sugulaste saadetud National Geographicu ja Ranger Ricki numbreid sirvis. Ta mäletab, et veetis loodusajakirju uurides tunde ja mõtles, et tahaks nii väga ka ise sellistes kohtades seigelda.
Hanso senine pikim matk kestis peaaegu kolm aastat, 1994–1996, seljakotiga Eestist Austraaliasse. Uhhuduuri matkad kestavad tavaliselt kolm-neli kuud. Kas selle ajaga võib reisikaaslastest tüdida? Hanso kinnitab, et nii pole veel juhtunud. «Aga me oleme suhtlemisaltid inimesed ja reisidel kohtume lisaks kõikvõimalike tegelastega. Me ju teeme ka filmi ja suhtlema peab seetõttu palju,» selgitab ta.