Tänavu teises kvartalis usaldasid eestimaalased jätkuvalt kõige enam päästeametit, madalaim on inimeste usaldus poliitiliste institutsioonide vastu, selgub Turu-Uuringute ASi usaldusküsitlusest.
Enim usaldavad inimesed päästeametit, kõige vähem erakondi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästeametit pidas usaldusväärseks 96 protsenti inimestest. Ameti usaldusreiting on püsinud viimase kolme aasta jooksul 93 ja 96 protsendipunkti vahel.
Kõrge usaldusväärsusega paistab silma ka aasta algusest ühendatud politsei- ja piirivalveamet, mida usaldab 87 protsenti elanikest. Üle 70-protsendilist toetust kogusid lisaks neile kahele veel kaitsevägi (81 protsenti), maksu- ja tolliamet (79), rahvusringhääling (76), Eesti Pank (75), president (72) ja Kaitseliit (71).
2010. aasta jaanuarikuus tõusid enamiku vaatlusaluste institutsioonide usaldusreitingud viimase poolaasta kõrgeimale tasemele, kuid veebruaris-märtsis ning ka kogu teises kvartalis on usaldusreitingud taas langenud tavapärasele (st. 2009. aasta sügisesele) nivoole.
Elanike usaldus on jätkuvalt kõige madalam poliitiliste institutsioonide vastu – erakonnad (26 protsenti), riigikogu (43), valitsus (48) ja peaminister (46). Vähe usaldatakse ka ametiühinguid (46).
Tulemused näitavad, et võrreldes aasta algusega on langenud elanike usaldus Euroopa Liidu (-6 protsendipunkti), trükiajakirjanduse (-4 protsendipunkti) ning ametiühingute, kiriku, valitsuse ja riigikogu (-3 protsendipunkti) vastu.
Positiivses suunas on kahe kvartali võrdluses aga liikunud presidendi usaldusreiting (+3 protsendipunkti).
Teises kvartalis usaldas kohtuid 63, kirikut 58, eraringhäälingut 60, trükiajakirjandust 53, riigikontrolli 66, õiguskantslerit 69 protsenti eestimaalastest. NATOt usaldas 62 ja Euroopa Liitu veidi enam, 64 protsenti, inimestest. Kohalike omavalitsuste usaldusväärsus oli 62 protsenti.
Uuringu valimi moodustasid eestimaalased vanuses 15-74 aastat, uurimisaluseid institutsioone oli 22. Inimestelt küsiti, mil määral nad mainitud institutsioone usaldavad.
Vastusevariantideks olid: täiesti usaldan, pigem usaldan, pigem ei usalda, üldse ei usalda, raske öelda. Neist esimese kahe summa andiski usaldusreitingu.