Täna keskpäeval maeti Tallinnas Kaitseväe kalmistul kaitseväeliste auavaldustega kodumaa mulda Vabadusristi kavaleri kolonel Arthur von Buxhoevedeni ja tema abikaasa Kira säilmed.
Vabadussõjas Eesti eest võidelnud kolonel von Buxhoeveden sängitati kodumaa mulda
/nginx/o/2011/12/29/893940t1h4c48.jpg)
12. september 2014, 14:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseminister Sven Mikser ütles tseremoonial peetud kõnes, et kolonel Arthur von Buxhoeveden oli üks nendest baltisakslastest, kes sõdis Eesti Vabadussõjas Eesti vabaduse ja iseseisva riigis eest, vahendas kaitseministeeriumi pressiesindaja.
«Seejuures oli ta üks vähestest ohvitseridest, kes ei soovinud astuda mitte baltisakslastest formeeritud Balti pataljoni, vaid eelistas teenimist eestlaste väeosades,» ütles Mikser.
Tseremoonial kõnelesid ka Saksa suursaadik Eestis Cristian Matthias Schlaga ja perekonna esindaja parun Volker von Buxhoeveden. Vaimuliku talituse viis läbi kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere. Tseremoonial osalesid ka president Arnold Rüütel, kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Ilmar Tamm, von Buxhoevedeni suguvõsa esindajad ja teised.
/nginx/o/2014/09/12/3343507t1he282.jpg)
Kes oli parun Peter Eugen Arthur von Buxhoeveden?
Ta sündis Saaremaal Muratsi mõisas 1882. aasta 28. märtsil. 1904. aastal astus von Buxhoeveden Tveri ratsaväeohvitseride kooli ning sõdis Esimeses maailmasõjas ratsaväelasena Saksamaa ja Austria-Ungari vastu, saades kahel korral haavata ja teenides välja mitmed tsaariarmee aumärgid.
1918. aasta novembris astus von Buxhoeveden esimeste seas Saaremaa Kaitse Liitu ning osales hiljem Vabadussõjas 2. ratsaväepolgu koosseisus ja Ratsapolkude tagavaraeskadroni ülemana. Vabadussõjas teenis von Buxhoeveden välja alampolkovniku auastme, teda autasustati I liigi 2. järgu Vabadusristiga, samuti Soome, Läti ja Poola teenetemärkidega.
1920. aastatel teenis von Buxhoeveden ratsaväe inspektorina, sõjaministri vanemkäsundusohvitserina, samuti Kõrgema Sõjakooli lektorina. 1928. aasta detsembris arvati von Buxhoeveden koloneli auastmes tervislikel põhjustel erru.
Pensionipõlves asus von Buxhoeveden Saaremaal arendama Muratsi mõisa, samuti osales ta aktiivselt Saaremaa Kaitseliidu ja Eesti Vabadussõjalaste Liidu tegevuses.
1941. aastal lahkus kolonel Arthur von Buxhoeveden koos abikaasa Kiraga järelümberasujana Saksmaale ning suri Karlsruhes 1964. aasta 27. oktoobril.
Ümbermatmine Saksmaalt toimus Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvedamisel ja von Buxhoevedeni perekonna soovil.