Inimene suudab korraga jälgida mitut liikuvat objekti, kuid senise teaduskirjanduse põhjal ei ületa operatiivmälus hoitavate objektide arv üldjuhul kümmet. Sündmused, mis toimuvad kiiremini kui kuuekümnendiksekund, jäävad teadvustamata, inimteadvuse piirest väljapoole.
Mainitud omadustega varustatuna tajubki maailma inimene, kelle käsutuses on üksnes üksikud piiratud teabega kaadrid. Meeleheitega, mille sünnitab suutmatus tajuda universumit ilma piiranguteta, võib seletada mõistetava inimliku hirmu teket tundmatu ees. Teabenappuse ja hirmu probleemi ei suuda lahendada fantaasia, mis loob puuduva informatsiooni. Selle probleemi lahendab usk, veendumus selles, et asenduv, väljastpoolt imporditav teave vastab maailma tegelikule palgele. Kas inimene usuks üldse millessegi, kui ei kardaks?
