Apteekide ühenduse esindajad leidsid, et koos apteekide toetamisega maal tuleb jätkuvalt piirata apteekide arvu linnades, ning lubasid esitada sotsiaalkomisjonile lähiajal ka ettepaneku, kuidas seda põhiseaduspärasel viisil teha. Apteekrid toetasid aga endiselt apteekide omandipiirangu kehtestamist.
Tänavu suvel, enne kui jõustus riigikohtu otsus, mis apteekide pea kaheksa aastat kehtinud asutamise piirangud tühistas, seadis riigikogu suure nõudlusega piirkondades asuvatele apteekidele üheks aastaks ajutise piirangu, et takistada kuni uue regulatsiooni loomiseni apteekide massilist asutamist linnadesse ja nende sulgemise hoogustumist maal.
Ajutine piirang võitis otsustamiseks aega
Sotsiaalkomisjoni juht põhjendas seda toona seisukohaga, et piirangute päevapealt kehtetuks tunnistamine halvendaks apteegiteenuse kättesaadavust. «Samuti asutataks hulgaliselt apteeke selliselt, et apteekide pidamine Eestis tervikuna muutuks suurenenud tööjõukulude, apteekide kogupinna ja muu sellise tõttu suuresti kahjumlikuks. Kahjumit suudaksid kanda tõenäoliselt üksnes suured apteegiketid ja apteekritel võiks muutuda apteekide pidamine praktikas võimatuks,» ütles Pikhof suvel.
Riigikogus vastu võetud muudatused võimaldasid küll käiku panna apteegibussi, maksta maal töötavatele apteekritele lähtetoetust, lihtsustasid apteegi avamist väikesaartel, lahutasid ravimite jae- ja hulgimüügi ning keelasid haruapteekide pidamise linnas, kuid siiski polnud need meetmed parlamendi enamuse hinnangul piisavad, et tagada apteegiteenuse kättesaadavus maal. Pikhofi sõnul polnud riigikohtu otsuse tegemise ja selle jõustumise vahele jäänud kuus kuud kõigi meetmete analüüsimiseks ja sätestamiseks piisav.
Kohe pärast muudatuste jõustumist tegi piiranguid teravalt kritiseerinud õiguskantsler Indrek Teder riigikogule ettepaneku seadust uuesti muuta ning tema hinnangul põhiseadusvastane piirang tühistada. Kuna parlament lükkas ettepaneku tagasi, viis õiguskantsler vaidluse riigikohtusse, kus seda hakkab 14. oktoobril arutama riigikohtu üldkogu.