Keemia- ja füüsikapreemiate märksõna on valgus

Stefan Hell võidu toonud tehnoloogiat kasutava mikroskoobiga. Foto: AFP/Scanpix.

Mikroskoobid, mis võimaldavad jälgida valke ja viirusi, ning sinine valgusdiood, mida tänapäeval leiab juba paljudest kodudest, tõid nende leiutajatele tänavused Nobeli füüsika- ja keemiapreemiad.

Keemiapreemia pälvinud füüsikud said hakkama sellega, mida terve 20. sajandi vältel oli peetud võimatuks: uurida valgusmikroskoobiga eluslooduse pisimaid komponente. 1873. aastal sõnastas saksa füüsik optikafirma Carl Zeiss teadusdirektor Ernst Abbe valemi, mis tõi välja valgusmikroskoobi piirid: sellega ei ole võimalik uurida asju, mille mõõtmed on väiksemad kui pool kasutatava valguse lainepikkusest.

Viimastel aastakümnetel on see valmistanud bioloogidele sügavat meelehärmi, sest huvitavad objektid on tihti just selles mõõtkavas. Nii võis seniste mikroskoopidega näha küll bakterirakku või mõnd inimraku organelli, ent selle sisemise struktuuri uurimiseks ei jätkunud Abbe piiri tõttu lahutusvõimet. Alternatiiv oli kasutada elektronmikroskoopi, mis aga nõudis objekti fikseerimist ega lubanud uurida elavaid rakke ega nendes toimuvaid protsesse.