Kui võimalik, loobuksid inimesed müügikõnedest

Müügikõned.

FOTO: Pm

«Tere! On teil hetk aega? Meil on selline pakkumine…» Sellise kõne saavad kuus korra või enam peaaegu pooled Eesti elanikud mõnelt müügimehelt või -naiselt, kelle kõnet nad tegelikult üldse ei oota.

Tänavu septembris tegi uuringufirma Emor Eesti elanike seas küsitluse «Eesti elanikkonna kokkupuuted ja hoiakud müügikõnede osas».

Tulemused on vägagi ühesed: praegust toorest müügiterrorit oma isiklikule telefonile ei soovi peaaegu mitte keegi. Koguni 89 protsenti kõigist 500 vastajast vanuses 15–74 aastat leidis, et müügikõned võiksid olla lubatud vaid siis, kui nad on selleks loa andnud. Ja kui neil oleks see võimalus, siis 83 protsenti vastanutest keelaks müügikõned kas täielikult või osaliselt. 66 protsenti inimestest leidis, et müügikõned peaksid olema keelatud seniks, kuni inimene ise avaldab soovi neid saada. Milline on olukord praegu? Pealt pooled (47 protsenti) Eesti elanikest saavad vähemalt korra kuus või sagedamini mitmesugustelt ettevõtetelt müügikõnesid. Kui luua tüüpilise müügikõne «ohvri» kuvand, siis on ta eestlane, naine, 50–74-aastane ja elab väikses linnas, pigem Lõuna-Eestis.

Uuringust tuleb välja, et 64 protsendi inimeste jaoks on müügikõned ärritavad. Kolm neljandikku vastajatest ütles, et nende käest ei ole müügikõnede tegemiseks luba küsitud. Kõige rohkem püütakse telefoni teel müüa ajalehti, ajakirju, teleteenuseid, raamatuid, pangateenuseid, tervisetooteid, aga ka aluspesu ja vitamiine.

Kolmandik kõne saanutest on midagi ostnud või tellinud. Ja veel üks detail: viiendik müügikõne saanutest on kahtlustanud müüjat ebaausates kavatsustes. Müügi-, rämps- või spämmkõned tekitavad inimestes pahameelt ja ärritust, mis elatakse sageli välja oma sideoperaatorite peal. Samuti on telefonimüügi ees kaitsetud lapsed.

Nädal tagasi arutas riigikogu majanduskomisjon suvel sideoperaatoritelt laekunud ettepanekut elektroonilise side seaduse muutmiseks, et telefonimüük oleks Eestis reguleeritud. Selle soovi taga on nii EMT kui ka Tele2.

Nende ettepanek on muuta seadust ja reguleerida telefonimüüki nii, et inimene, kes ei soovi telefonitsi müügikõnesid saada, neid ka ei saaks. Paljud turuosalised EMT ja Tele2 seisukohaga ei nõustu, kuna nende hinnangul soovivad kaks suurt lihtsalt oma turuosa kaitsta.

Eile oli teema komisjonis taas arutlusel. Majanduskomisjoni juhi Arto Aasa sõnul otsustati, et eraldi seadusi muutma ei hakata.

«Kui headusega ei saa, siis tuleb teha seadusega,» ütles Aas, viidates sellele, et nad ootavad eelkõige seda, et turuosaliste sõlmiksid tarbijakaitseameti osalusel tuleva aasta alguskuudel müügikõnede hea tava kokkuleppe.

Aasa sõnul oli operaatorite välja pakutud eelnõus päris palju tehnilisi ja juriidilisi probleeme. Andmekaitse inspektsioon märkis, et eelnõu eeldab, et lindistatakse kõik kõned, mis inimesed saavad – et saaks tagantjärele hinnata, kas tegu oli keelatud kõnega, mis oli kõne sisu ja kes selle tegi. Reaalses elus pole seesugune lauslindistamine mõeldav ega võimalik.

Paar nädalat tagasi kohtusid Aasa sõnul andemekaitse inspektsiooni, tarbijakaitseameti ja tehnilise järelevalve ameti esindajad, kes kõik möönsid probleemi, et teatud inimgrupid – eelkõige lapsed ja pensionärid – on vähem kaitstud ja suurele osale inimestest käivad kõned närvidele.

Seni on seadusega lubatud saata nimelist reklaami e-posti või SMSi teel vaid inimese nõusolekul, aga helistada võib suvaliselt valitud numbritel. Samuti pole inimesel võimalik oma telefoninumbrile reklaam- ja müügikõnede tegemist lihtsalt piirata (selleks tuleks igale telefonimüügifirmale eraldi avaldus teha, aga see ei kaitse järgmise pakkuja eest).

Eesti Telekomi juhatuse esimees Valdo Kalm leiab, et praegu kehtiv elektroonilise side seadus ei kaitse inimeste huve. «Meie kliendid on täna olukorras, kus nad saavad erinevatelt agentidelt iga päev müügikõnesid, milleks nad pole soovi avaldanud ja millest nad kuidagi keelduda ei saa. Isegi kui kliendid paluvad oma numbri telefonimüüginimekirjast kustutada, ei välista see, et järgmine müügiagent neid uute pakkumistega ei tüüta,» põhjendas Kalm.

Tele2 juhatuse esimehe Argo Virkebau hinnangul võiks edasiste otsuste puhul lähtuda rahva soovist. «Emori uuring ütleb selgelt, et enamik Eesti elanikest oleks selle võimaluse eest [ise valida, kas soovin telefoni teel ajakirja või tolmuimeja müüki] väga tänulikud,» ütles Virkebau.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles