Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Madalmaade kapten õppustest: meil ei ole midagi varjata, lihtsalt harjutame Eestis

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

«Muidugi tuleme me Balti riikidesse!» ütles Madalmaade mereväe kapten Boots täna, kui Tallinnas randus viis Madalmaade laeva. «Esiteks sellepärast, et siin on huvitav.»

Vanasadamas puhus jäine sügistuul - üks põhjustest, miks Bootsi arvates Eestis huvitav harjutada on - kui vaalasuurused laevad ükshaaval aeglaselt randusid. Pardal hoidsid Madalmaade madrused mütsidest kinni ja sirutasid nimetissõrmed Tallinna poole.

Sel korral on aga põhjuseid veelgi rohkem. Olukord Ukrainas teeb ka selle Lääne-Euroopa väikeriigi ärevaks. Samas rõhutas Eestisse saabunud eskaadri ülem Boots, et varjata ei ole neil kellegi eest midagi - need on lihtsalt õppused (vaata videost täpsemalt).

Soome lahel käibki viimasel ajal tihe harjutamine. Alles septembris õppisid eestlased, soomlased ja sakslased koos kriise ohjeldama, juulis õhati miine ja tutvuti piirkonnaga. Täna harjutati aga õhurünnakute eest kaitsmist. Selles osalesid umbes 570 Hollandi mereväelast, Eesti, õhuväelased, miinitõrjuja ja kaitseliitlased.

Harjutusteks seilas Madalmaadest kohale kolm laeva ja üks allveelaev (kokku on nende mereväel 31 laeva, meil viis), mis on varem näiteks Somaalia ranniku lähedal piraatide kohta infot kogunug. Eskaadri mereväe pressiesindaja Alex Kranenburgi sõnul olid õppused plaanitud juba enne Ukraina sündmusi, aga see ei tähenda, et Madalmaades ärevad ajad ei oleks. Neid mõjutas MH17 lennuki alla kukkudes Ukrainas toimuv ehk isegi otsesemalt.

Kranenburg selgitab, et kaitsekulutusteks eraldas Madalmaade valitsus sel aastal lisarahana sada miljonit eurot. Tema sõnul võib see olla üks märkidest, kuidas selles väikeriigis maailmas toimuvale reageeritakse. Samas jäävad Madalmaade kaitsekulutused SKPst siiski erinevalt Eestist alla kahe protsendi, mida on NATO eesmärgiks seadnud.

Tagasi üles