Politoloog: poliitkultuuriga pole lahti midagi, lahti on valimiskampaania

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Politoloog Alar Kilp.

FOTO: Margus Ansu

Politoloog Alar Kilp usub, et Jürgen Ligi tegi Jevgeni Ossinovskit rünnates küll vea, ent seda kasutavad nüüd ära teised poliitikud oma valimiskampaaniaks.

«Poliitkultuuril, poliitladviku sõnavaral või eestlastele olemuslike suhtlusviisidega pole lahti midagi. Lahti on valimiskampaania, mille puhul oli juba kevadest selge, et nende peamiseks teemaks kujuneb moel või teisel rahvusküsimus (vähemuste lojaalsus, enamuse julgeolek),» kommenteeris politoloog Alar Kilp.

«Tuline debatt kolmapäevases «Foorumi» saates polnud iseenesest halb, kuna maailmavaatelised vastandumised on demokraatiale head – kui neid ei oleks, poleks meil demokraatiat. Kui neid on harva ja vähe, siis on meil harva ja vähe ka demokraatiat. Verbaalsed rünnakud isikute vastu on aga alati halvad,» nentis Kilp

Tema sõnul ei olnud Ligi kommentaar Ossinovski suhtes probleemne mitte ainult seetõttu, millist tähendust ja kuvandit võimaldavad sõnad Ligi ühte lausesse ritta seadis, vaid ka sellepärast, et praeguseks hetkeks on rahvussuhete ja rahvusidentiteedi küsimuses ärevil ja tundlikud nii valitsus, president, erakonnad, Eesti meedia ja välismeedia.

«Ligi jätkamine ministrina võib olla hetkel probleem peaministrile, Reformierakonnale, valitsusele, ent kindlasti ei ole probleem Eesti poliitilises kultuuri(tuse)s,» usub Alar Kilp. Ta selgitas, et valimiskampaania aeg on erakondadele ikka kriisiaeg. «Kampaania ajal käsitletavatest teemadest on rahvuslus selgelt kõige atraktiivsem ja kõige tundlikum, Ligi sõnavõtt sattus lahingutulle lihtsalt esimesena.»

Kilp usub, et rahvustundeid ärevile ajavat tuleb lähikuudel veel ja võimsamalt. Näiteks 2011. valimistel oli see haripunktis kaks nädalat enne valimispäeva.

Eile hommikul nimetas Jürgen Ligi oma Facebooki postituses Jevgeni Ossinovskit  «sisserändaja pojaks roosast erakonnast». Lõunal palus ta oma emotsionaalse sõnumi pärast vabandust.

«Ma ei kartnud tol hetkel avalikku tähelepanu, mis oli ettevaatamatu. See oli mõttekatke suuremast küsimusest, kas Eesti ja Eesti poliitikud peaksid meelde tuletama ajalugu ja objektiivseid ajaolusid,» lausus Ligi valitsuse pressikonverentsil.

Ligi sõnul on Eesti jaoks suur probleem see, et lühema kogemusega inimesed ei taju arengut, mille Eesti on läbi teinud. «Eesti reaalsissetulekud on kolmekordselt edenenud 20 aasta jooksul. Aga me ei ole veel üle mere jõudnud. Igas debatis, mis tahes väikse teemal või riigieelarve teemal viiakse jutt sellele, et eelmine valitsus on süüdi selles, et me pole veel üle mere jõudnud,» rääkis Ligi.

Tagasi üles