/nginx/o/2014/02/13/2817902t1ha8cb.jpg)
Viis pealinna kooli pöördusid Tallinna volikogu poole palvega anda vabariigi valitsusele üle taotlus lubada säilitada vene keel põhilise õppekeelena gümnaasiumiastmel. Linnavolikogu vaatab palve läbi 13. novembril.
Linnavalitsus toetab vene koolide taotlusi
29. oktoober 2014, 11:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnavalitsus otsustas tänasel istungil toetada viie pealinna gümnaasiumi taotlust valida õppekeeleks vene keel ning esitas vastavasisulise otsuse eelnõu linnavolikogule, teatas linnavalitsuse pressiteenistus.
Lähtudes põhikooli ja gümnaasiumi seaduse §21 võtsid Tõnismäe reaalkooli, Kesklinna vene gümnaasiumi, Haabersti vene gümnaasiumi, Linnamäe vene lütseumi ja Mustjõe gümnaasiumi hoolekogud vastu otsuse taotleda luba kasutada põhilise õppekeelena vene keelt.
Abilinnapea Mihhail Kõlvart nentis, et taotluste toetamine linnavalitsuse poolt, millele on olemas õiguslik alus vastavalt põhikooli ja gümnaasiumi seadusele, on igati loomulik. «Samuti on oluline arvestada hariduslikke aspekte, mis on saanud ilmselgeks. Tuleb kasutada meetodeid, mis parandavad hariduse kvaliteeti ja mis ei viiks teadmiste taseme langusele ja õppeprotsessi profanatsioonile,» sõnas Kõlvart. «Kahetsusväärne on seegi, et eesti keele õppemetoodikate väljatöötamise ja täiustamise asemel algklassides rakendati hoopiski gümnaasiumides ettevalmistuseta üleminekut proportsioonides 60:40, mis pole akadeemiliselt põhjendatud. Praktiliselt samadele järeldustele jõudis ka käesoleva aasta aprillis haridus- ja teadusministeeriumi juures tegutsenud töögrupp.»
Haabersti vene gümnaasiumi hoolekogu liikme Jelena Koržestkaja sõnul paneb lapsevanemaid liikuma soov kasvatada lastest tõelised, oma maad armastavad kodanikud, kes mõistavad, et nende arvamus on riigile oluline.
«Vene keele valik õppekeeleks on ajendatud soovist anda lastele hea haridus ja sügavad ainealased teadmised emakeeles. Ei soovita loobuda ka osalisest eestikeelsest aineõppest, kõnelemata eesti keele kui aine õppimisest, mille jaoks ollakse valmis ka suurendama õppeaega,» selgitas Koržestkaja.
Käesoleva aasta septembris avaldati haridus- ja teadusministeeriumi töögrupi raport, mille kohaselt üleminek eestikeelsele õppele on raskendanud ainesisu omandamist, kusjuures pole paranenud ka õpilaste eesti keele valdamise tase.