Koolitulistamised: teaduslik vaade

, Tartu Ülikooli hariduse juhtimise lektor, PhD pedagoogikas
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Corbis/Scanpix

Koolitulistamise põhjuste uurimisel on tegeletud nii koolitulistajate sotsiaalsete mõjutajate uurimisega, nagu perekond, meedia, kui ka koolitulistajate psühholoogilise analüüsiga.

James P. McGee ja Caren R. DeBernardo loovad 12 noorukist koolitulistaja psühholoogilise üldprofiili, mis neid tapjaid ühendab: nad on varem olnud teistest eemalehoidvad ja endassetõmbunud; nad on enamasti tundnud huvi vägivallaga seotud teemade vastu; nad pole varem vägivaldselt käitunud; nad on kaldunud olema depressiivsed. Mitmetel neist on ilmnenud mõningate isiksusehäirete jooni, näiteks paranoilisus ja nartsissistlikkus.

J. Reid Meloy juhitud autorite kollektiiv võrdleb oma uuringus 34 noorukit, kes tapsid üksi või mitmekesi 27 inimest. Enamikku neist ühendab huvi relvade vastu ja kalduvus fantaseerimisele. Enamik neist pole varem antisotsiaalselt käitunud. Tapjate hulgas on kaheksa noorukit, kes kuuluvad mõiste «kättemaksjad klassiruumist» alla.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles