Oktoobri keskel raputas meediamaastikku hagi tagamise määrus, millega keelati ERRil näidata ühte lõiku saates «Pealtnägija». Eestis tehakse tavaliselt mitu hagi tagamise määrust päevas, kuid enamikust neist ei kuule me midagi. Millest siis selline meediakära kõnealusel juhtumil? Põhjus on ilmselt see, et kohtuvõimu rataste vahele sattus ajakirjandus ise. Olles esindanud kohtus nii ajakirjandusväljaandeid kui ka neid, kes leiavad, et ajakirjandus on neile liiga teinud, leian, et kohtuvõim on käitunud õigusriigile kohaselt.
Ants Nõmper: Hagi tagamine ei ole meediatsensuur
Hagi tagamine tähendab vaidlusaluses olukorras ajutise seisukoha võtmist kuni kohtuvaidluse lõppemiseni. Hagi tagamise korras võib näiteks keelata kinnistu müümise, määrata lapse elukoha ühe vanema juurde, arestida vara, kehtestada vägivaldsele abikaasale lähenemiskeelu jne. Kohus võib kohaldada ka muid abinõusid, sealhulgas keelata teatud laadi info avaldamise. Eestis on kohus info avaldamist keelanud väga erandlikel juhtudel, mille üleslugemiseks piisab ühe käe sõrmedest. Tõsi on see, et info avaldamise keeld piirab väga tugevalt ajakirjandusvabadust. Seetõttu peab see otsus olema eriti hästi kaalutud ja põhjendatud. Asjaolu, et Eestis on keelamisjuhtumeid olnud väga vähe, näitab selgelt, et meie kohtud ei piira ajakirjandusvabadust kergekäeliselt, ning seda tõendab kasvõi meie kõrge koht ajakirjandusvabaduse indeksis.