Riigikontroll: pensionisüsteemi päästmiseks tuleb teha kiireid muudatusi

Pensionärid on peamiselt Keskerakonna initsiatiivil käinud korduvalt Toompeal riigikogu hoone ees meelt avaldamas.

FOTO: Peeter Langovits/Postimees

Riigikontroll nendib aastaraportis, et Eestil tuleb olla valmis reformideks, mis muudaks sotsiaalsüsteemi rahastamise jätkusuutlikumaks. Üheks murepunktiks on pensionisüsteem, mille jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb teha kiireid muudatusi. 

2014. aastal on riigi eelarvestrateegia aastateks 2015–2018 järgi pensionikindlustuse puudujääk 380 miljonit eurot. Võrreldes 2013. aastaga on puudujääk kasvanud 20 protsenti. Puudujääk ei too kaasa seda, et pensionid jääksid välja maksmata, aga nende maksmiseks tuleb lisaks sotsiaalmaksu laekumisele leida riigieelarvest lisaraha teiste valdkondade arvelt.

Puudujääki põhjustab lisaks demograafilise olukorra muutustele ka pensionisüsteemi praegune korraldus, kus pensioni eriskeemide tõttu on võimalus minna varakult pensionile ning saada pensioni pika perioodi jooksul. Selliseid riiklikke eriskeeme ei pea riigikontroll enam põhjendatuks olukorras, kus vanaduspensioniiga pidevalt kasvab ning kogumispensionisüsteemis koguvad inimesed pensioni endale ise.

Riik on otsustanud, et pensioniiga tuleb tõsta ning alates 2026. aastast on üldine pensioniiga 65 aastat. Samas ei taga see pensionikindlustuse rahalist jätkusuutlikkust ka edaspidi, nenditakse riigikontrolli aastaraportis.

Et tagada pensionisüsteemi jätkusuutlikkus, tuleks riigikontrolli hinnangul:

  • leida võimalikult kiiresti ja kehtestada alates 2026. aastast, mil lõpeb kindlaksmääratud pensioniea tõus, Eesti demograafilist ja majanduslikku olukorda ning pensionisüsteemi eripärasid arvesse võttes kõige sobivam süsteemi automaatne kohandamismehhanism. Automaatne kohandamismehhanism võimaldab kohandada pensionisüsteemi vastavalt kokku lepitud statistilistele näitajatele, vähendades seega sõltumist poliitilistest teguritest. Näiteks on võimalik siduda vanaduspensioniiga oodatava elueaga, mispuhul pensioniiga kohandatakse regulaarselt vastavalt oodatava eluea statistikale;
  • kaotada pensionide eriskeemid, mis võimaldavad minna pensionile enne üldist vanaduspensioniiga. Asendada varajane pension vajaduse korral tõhusate isikukaitsevahenditega, pakkuda rehabilitatsiooniteenuseid või kompenseerida suurema palgaga ning pakkuda karjääri lõpufaasis paralleelselt töötamisega võimalust osaleda riiklikus täiendus- ja ümberõppes;
  • viia lõpule töövõime reform. Seejuures ei tohi kindlasti unustada muudatuste algseid eesmärke, st pidurdada töövõimetuspensionäride arvu kasvu ja vähendada riigi põhjendamatuid kulusid.
Tagasi üles