Evelyn Kaldoja: teadust teevad tihti usklikud

Evelyn Kaldoja Foto: SCANPIX

Võib-olla ma olen ses osas liialt leige, aga usuküsimuste üle vaidlemine tundub mulle tulutu. Mina näiteks olen kirikuskäiv katoliiklane, mõni mu sõber on luterlane, mõni konservatiivne moslem ja mõni võitlev ateist. Jumal andis inimesele valikuvabaduse, eks me pea seda austama.

Materiaalses maailmas tõestatavates küsimustes ei näe ma siiski muud võimalust kui valeinfo vastu protesteerida. Näiteks väite vastu, justkui oleks katoliku kirik hirmus teaduse vastu võitleja. Kõige äärmuslikumal juhul võib öelda, et kirik on mõnikord ammu uusimate teadussaavutuste tunnistamisest seisnud sama kaugel kui ülejäänud ühiskond. Tegelikult on aga märkimisväärse osa lääne teaduse alustest andnud just tublid katoliiklased, tihti kiriku aktiivsel toel.

Mineraloogia rajaja Georgius Agricola – vankumatu katoliikluse kaitsja reformatsiooni ajal. Maailma esimene naissoost füüsikaprofessor Laura Bassi – paavst Benedictus XIV protežee. Geneetika rajaja Gregor Mendel – augustiini munk. Moodsa teaduse isa Galileo Galilei – kahe nunnaks hakanud tütre isa. Loodusteadlased Athanasius Kirche­r ja Louis Pasteur – jesuiidi munk ja lihtsalt surmatunnini veendunud katoliiklane. Aatomiteooria eelduste looja Roger Boscovich – jesu­iidi preester. Ja nii aina edasi: jesuiitide teadussaavutusi tunnustab muuseas ka 35 nende järgi nimetatud Kuu kraatrit.