Valitsus kiitis täna heaks kaks siseministeeriumi koostatud hädaolukorra lahendamise plaani, mis näevad ette tegevused ja vastutuse äkkrünnaku ja pantvangi võtmise korral.
Valitsus kiitis heaks äkkrünnaku ja pantvangiolukorra lahendamise plaanid
Siseminister Hanno Pevkur sõnas istungile järgnenud valitsuse pressikonverentsil, et kahe värskelt valminud hädaolukorra lahendamise plaani eesmärk on tagada ametkondade koordineeritud ja tõhus tegutsemine äkkrünnaku või pantvangisituatsiooni korral ning ründaja võimalikult kiire ja ohutu peatamine.
«Äkkrünnaku ja pantvangi võtmise puhul on tegu väga tõsiste ja ohtlike kuritegudega, sageli on kurjategija peamine eesmärk tekitada võimalikult suurt kahju ning võimalik, et ka tappa või vigastada juhuslikult ette jäävaid inimesi. Hädaolukorra lahendamise plaane koostades ja täiustades tegeleme peamiselt tagajärgede leevendamisega, kuid veel tõsisemalt peame tegema koostööd keeruliste probleemide juurteni jõudmiseks. Parim tulemus oleks see, kui ühtki hädaolukorra lahendamise plaani poleks vaja päriselus rakendada,» märkis Pevkur.
Hädaolukorra lahendamise plaan on dokument, milles kirjeldatakse üleriigilisel ning vajaduse korral regionaalsel ja kohaliku omavalitsuse tasandil hädaolukorra lahendamise korraldust, juhtimisstruktuuri, selles osalevate asutuste või isikute ülesandeid, teabevahetust, avalikkuse teavitamise ja rahvusvahelise koostöö korraldust.
Hädaolukorra lahendamise plaan määratleb lahendamise juhi, lahendavad asutused ning nende ülesanded, kuid olukorda ennast lahendatakse sündmuse olustikule vastava detailse sündmuskoha lahendamise plaani alusel.
Siseministeeriumi asutused päästeamet ning politsei- ja piirivalveamet juhivad enamike hädaolukordade lahendamist - näiteks ulatuslik metsa ja maastiku tulekahju või paljude kannatanutega rongi, laeva ja õhusõiduki õnnetus.