Kalle Muuli: Rootsi häbiplekk

Kalle Muuli
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi välisminister Sten Andersson oli esimene lääneriigi välis­minister, kes okupeeritud Eestisse visiidile tuli.
Rootsi välisminister Sten Andersson oli esimene lääneriigi välis­minister, kes okupeeritud Eestisse visiidile tuli. Foto: arhiiv

Täna veerand sajandit tagasi saabus Eestisse visiidile Rootsi välisminister Sten Andersson. See oli suur sündmus mitte ainult Eesti, vaid ka Rootsi valitsusele. Viimati oli Rootsi välisminister käinud Eestis 1937. aastal ja ilmsesti oli Andersson üldse esimene lääneriigi välisminister, kes okupeeritud Eestisse tuli. Paraku kujunes see ka kõige skandaalsemaks Rootsi välisministri külaskäiguks Eestisse.

Rootsi oli juba 1940. aasta suvel de facto tunnustanud Balti riike NSV Liidu osana, kui andis Nõukogude Liidule üle Eesti ja Leedu poolt deponeeritud kulla ja Balti riikide saatkonnahooned. Laulva revolutsiooni järel tõusis sellest õnnetust tunnustamisest Eestile kummatigi kasu, sest Rootsi oli seetõttu ainus riik, kes sai juba 1989. aasta lõpul avada Tallinnas oma viisakontori, mis hakkas tegelikult toimima saatkonnana. Balti riikide okupeerimise kunagine tunnustamine oli Rootsi poliitikutele veerand sajandit tagasi siiski häbiplekk, mida taheti maha pesta või vähemasti pisendada.

Esimese Rootsi valitsuse liikmena külastas Eestit 26. septembril 1989 keskkonnaminister Brigitta Dahl. Keskkonnaküsimused polnud Moskvale poliitiliselt ärritavad ja sobisid seepärast suhete loomiseks hästi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles