Tallinna südames, Okupatsioonide muuseumi kõrval avati pühapäeval kunagise kurikuulsa Berliini müüri originaalelement. Kaht Saksamaad lahutanud müür langes 9. novembril 1989.
Galerii: Berliini müüri monumendi avamisel Tallinnas rõhutati vabaduse tähtsust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabaduse tähtsusest kõnelesid monumendi avamisel nii riigisekretär Heiki Loot kui Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Eestis Christian Mattias Schlaga. Viimane rõhutas kodanikuliikumise tähtsust kurikuulsa müüri kukutamisel.
«Selle müüri kukutamise taga olid vabadust ihkavad inimesed: nii need, kes 1988 Eestimaa eri paikades vabadusest laulsid; need, kes seisid käest kinni hoides inimketis Tallinnast Vilniuseni ja need, kes Leipzigis protestimiitingutel osalesid,» kõneles Schlaga.
Ta rõhutas oma kõnes, et vabadust ei tohi võtta tänagi enesestmõistetavalt, märkides, et viimased sündmused Krimmis ning Ukraina alade annekteerimine Venemaa poolt näitab selgelt, et vabadus ja kõik see, millest kõneles Berliini müüri langemine, on ohus tänagi. «Oleme sunnitud tõdema, et rahul ja vabadusel pole garantiid,» nentis ta.
Müüri originaalelemendi kinkis Eestile Berliini senat, müürielement paiknes algselt Leipzigi ja Stresemanni tänava nurgal Potsdami väljakul Berliini kesklinnas.
Üle maailma on eksponeeritud rohkem kui 240 Berliini müüri originaalelemendi, näiteks Brüsselis, Riias, Londonis, Singapuris, Los Angeleses, New Yorgis, Ottawas ja mujal.
Saksa saatkond Eestis avas Okupatsioonide muuseumis lisaks ka näituse «Diktatuur ja demokraatia äärmuslikul ajastul», mis jääb avatuks 2. veebruarini 2015.
Berliini müür
13. august 1961 - 9. november 1989
155-kilomeetrit pikk, 3.60 meetrit kõrge
Aastatel 1961-1989 hukkus müüril põgenemiskatsel idast läände 136 inimest.