/nginx/o/2020/04/02/13037732t1h8542.jpg)
Ei lähe enam päevagi, mil keegi mult ei küsiks, mida arvan sotsiaaldemokraatide reklaamikampaaniast, kus tänavale on toodud kirjandusklassikute näopildid. Küll oleks hea arvata, kui eriti millestki eriti midagi ei teaks, ent niimoodi arvajatest meediaruum kubiseb.
Samuti oleks mugav arvata, kui enam-vähem kõigest enam-vähem kõike teaks – seda masti teadjad naljalt suud ei paota. Ent mina jagunen selles küsimuses kohe väga mitmeks arvajaks – tekib loomulik küsimus, kas peaksin kujundama seisukoha a) kodanikuna, b) kirjanikuna, c) Eesti Kirjanike Liidu esimehena, d) sotsiaaldemokraadina, e) võimaliku kandidaadina valimistel, f) aastaid reklaamimaailmas töötanud inimesena.