Urmas Salo: meenutades Vabadussõja alguse raskeid päevi

, ajaloolane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti 1.suurtükiväepolgu kergepatarei nr.2 suurtükid positsioonil Mustjõe küla juures. Virumaa, jaanuar 1919.
Eesti 1.suurtükiväepolgu kergepatarei nr.2 suurtükid positsioonil Mustjõe küla juures. Virumaa, jaanuar 1919. Foto: Karl Akel/Rahvusarhiivi filmiarhiiv

Täna möödub 96 aastat Vabadussõja algusest. Nelja aasta pärast möödub juba terve sajand. Seega on õige aeg meenutada selle sõja sündmusi ja hinnata Vabadussõja ajaloo uurimise hetkeseisu, kirjutab ajaloolane Urmas Salo.

Punaarmee rünnak tabas Eestit, kui sõjaks poldud valmis. Eesti Ajutine Valitsus alahindas sõjaohtu ning Eesti sõjaväe (Rahvaväe) loomisega venitati. 11. novembril loodud Kaitseliitu loodeti kasutada ka piirikaitses ja välisvaenlase vastu. Suurt lootust pandi veel Eestis asuvatele Saksa vägedele ja püüti ka Saksa sõjaväelasi teenistusse palgata. 16. novembril otsustati valitsuses vabatahtlikest formeerida Rahvavägi, kuhu kavatseti algul teenistusse võtta vaid 12 000 meest.

Ka Punaarmee ja punalaevastik polnud sõja algul eriti tugev. Paremini motiveeritud ja võitlusvõimelisemad olid Eesti ja Läti punased kütipolgud. On vähetuntud fakt, et pärast esimest ebaõnnestunud rünnakut Narvale 22. novembril hakkasid kaks Vene kütipolku – 46. ja 47. polk – 24.-25. novembri öösel mässama.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles