Haigekassa alustas sel nädalal kampaaniat «Mõtlematu tegu võib muuta sinu elu. Jäädavalt. Mis on Sinu elu valem?», mis keskendub vigastuste ja mürgistuste ärahoidmisele.
Vigastused ja mürgistused röövivad aastas üle 1000 noore elu
24. august 2010, 18:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teabekampaania eesmärk on panna eeskätt noori enam hoolima enda ja oma sõprade elust ja tervisest, analüüsida mõtlematu käitumisega kaasnevaid terviseriske ning juhtida vigastuste valdkonna problemaatikale tähelepanu.
2009. aastal suri vigastuste ja mürgituste tagajärjel Eestis kokku 1278 inimest. Neist rohkem kui sada olid 15-24-aastased noored, enamuses noormehed.
Vigastused ja mürgistused moodustavad ligi 2/3 kõigist noorte surmapõhjustest. Mullu vajas vigastuste ja mürgistuste tõttu ravi üle 150 000 inimese, nende raviks kulus üle 400 miljoni krooni.
Kõige enam ravivajajaid on just 15-24-aastaste vanuserühmas - 2009. aastal ligi 20 000 noormeest ja 10 000 neidu.
Poole ravi vajavate noorte vigastustest moodustavad kukkumised. Iga kuu vajab kukkumise tõttu
ravi üle 1000 15-24-aastase noore. Raskematel juhtudel võib ravikuur kesta mitu nädalat või kuud ning ravi hind ulatuda 200 000 - 300 000 kroonini.
«Vigastused tekivad tavaliselt teatud olukorra ja tingimuste koostoimel,» ütles kampaania koordinaator, haigekassa tervishoiu peaspetsialist Sirje Vaask. «Noored hindavad oma iseseisvust ja sõpruskonda kõrgelt, samas ei ole nende otsused alati piisavalt kaalutletud. Mõtlematult ületatakse kiirust, hüpatakse tundmatus kohas pea ees vette, ronitakse ohtlikesse kohtadesse, tehakse kaaslastega ohtlikke nalju,» rääkis Vaask.
«Riskivat käitumist võib põhjustada seltskonna tunnustus sellisele käitumisele. Kui juuakse veel ka alkoholi, väheneb reaalsustaju ja tegevuse ohtlikkust ei hinnata adekvaatselt. Kui olukord tundub olevat ohtlik ja kontrolli alt väljas, peab leidma endas jõudu otsustavalt sekkuda – öelda «ei» ja keelata sõpru eluga riskimast,» toonitas Vaask.
Juba mitmendat aastat tegutsevad kõigis Eesti maakondades haigekassa toel vabaaja vigastuste ennetamise projektid ning alates käesolevast õppeaastast õpetavad praktilist esmaabi koolides ka kooliõed.