Tartu toob üllatava põhjuse, miks ka põhikoolis toit tasuta pole

Koolilõuna.

FOTO: Liis Treimann / Postimees

Eesti üks võimekamaid (siseministeeriumi edetabelis kümne kõige võimekama seas) omavalitsusi, Tartu linn ei plaani gümnaasiumides tasuta koolitoitu jagama hakata. Veelgi enam, Tartu linn on üks väheseid omavalitsusi, kus ei ole toit tasuta ka põhikoolis.

Koolilõuna maksumuse lagi on Tartus 1.-4. klassi õpilaste jaoks 1,10 eurot ning 5.-9. klassi ja gümnasistide jaoks 1,36 eurot päevas.

Riik hüvitab 78 senti põhikoolilapse einest, sellest aastast ka gümnasisti einest.

Kui enamikus omavalitsustes saavad põhikoolilapsed tasuta süüa, puudujääva osa maksab kohalik omavalitsus, siis Tartu linnas mitte. Linn paneb põhikoolilapse puhul 78 sendile küll 12 senti juurde, kuid lapsevanematele jäetakse ikkagi omaosalus.

Nii peab Tartus 1.-4. klassi õpilase vanem maksma 20 senti ja 5.-9. klassi õpilase vanem maksma 46 senti päevase lõuna eest. Tuleb välja, et põhjus ei olegi rahas.

«Me ei pea seda vajalikuks ja see on omavalitsuse otsustada,» põhjendas reformierakondlasest Tartu abilinnapea Tiia Teppan. Nimelt leiab Tartu linn, et lapsevanemate omaosalus distsiplineerib neid huvi tundma, kas laps ikka koolis sööb.

«See on väga normaalne põhjendus, sest tasuta lõunad kõigile ei ole vastuvõetavad, lapsed on erimenüüdel. Kellel on taimetoit, kellel näiteks gluteenitalumatus…» selgitas Teppan.

Pole teada, paljud tasuta söövad

Teda ajab marru poliitiline sõnum, justkui oleks Eestis garanteeritud tasuta koolitoit. Ka põhikooliastmes on garanteeritud vaid 78-sendine hüvitis.

 «See on vale sõnum, mida on algusest peale levitatud. Tagantjärele Jevgeni Ossinovski seda ka tunnistab,» selgitas Teppan. «Tartu on pidanud vajalikuks, et lapsevanemad ka ise jälgiksid ja tunneksid huvi oma laste toitumise vastu. Kui ta maksab, siis ta tunneb rohkem huvi,» usub Teppan, keda toetavad ka teised Tartu linnajuhid.

Haridusministeeriumil pole ülevaadet, kui paljud omavalitsused 78-sendisele toetusele juurde maksavad. Seega pole täpselt teada ka, kui paljud põhikooliealised lapsed reaalselt tasuta süüa saavad.

Erinevaid Eesti koole toitlustab näiteks ettevõte Baltic Restaurants Estonia AS. Firma teenindusdirektor Ülle Promet kinnitas, et Tartu on siiski üks väheseid, kui mitte ainus omavalitsus, kes põhikoolitoitu kinni ei maksa.

Linnajuht: «tasuta lõuna» on jõhker vale

Samas teadis ta välja tuua Saue gümnaasiumi. Seal käib lapsi mitmest erinevast omavalitsusest. Ehkki enamik sööb tasuta, on ka neid, kes peavad maksma.

Koolilõuna hind Saue gümnaasiumis on 1,13 eurot. Kodulehe andmetel kompenseerib riik küll 78 senti, kuid põhikooliõpilaste puhul kompenseeritakse ülejääv vaid siis, kui nii laps kui ka vanemad on Saue linna elanikud rahvastikuregistri andmetel.

«Teised omavalitsused kompenseerivad oma reeglite järgi, aga üldiselt on meil neid hästi vähe, kes maksavad osaliselt ise koolilõunat põhikooli ulatuses,» ütles Saue gümnaasiumi direktor Jaan Palumets.

«Kogu meie eelarve vahendid tulevad ju ainult sellest, kui palju maksumaksjaid meil on. Kui me oma maksumaksja raha kulutame teiste omavalitsuste heaks, siis see on jabur,» ütles Saue linnapea Henn Põlluaas, kes kuulub Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda.

«Riik on ju pidevalt omavalitsuste tulubaasi kitsendanud ja pannud juurde järjest uusi ülesandeid. Me lihtsalt ei saa teiste omavalitsuste lapsi toetada,» lisas Põlluaas, ka tema pahandab, et aastaid on kõikidele õpilastele lubatud «tasuta koolilõunat», aga tegelikult see nii pole.

«See on küüniline, jõhker vale. Nüüd kui minister tuli uuesti selle teemaga välja, et valitsus võimaldab tasuta koolitoitu gümnaasiumiastmes, siis me käisime Tartus ministeeriumis ja palusime lõpetada valeinformatsiooni levitamise, aga ikka aetakse seda mulli. Pärast on hea omavalitsuse peale näidata, et valitsus lubas tasuta söögi, aga näed, omavalitsused takistavad või panevad osa raha oma tasku,» rääkis Saue linnapea.

Suure-Jaani suudab maksta kõigi eest

Suure-Jaani vald aga niimoodi ei kurda. Vald on oma õpilastele tasuta koolilõunat aastaid pakkunud, sõltumata sellest, kas laps õpib gümnaasiumiastmes või põhikoolis. Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv vallavanem Tõnu Aavasalu ütleb, et see ei käi üle jõu.

«Riigi poolt on abi olemas – tasuta puuviljad ja piim, väike raha ka – meie poolt on olnud köögiinimesed ja tehnika. Eks see ikka on kulukas, aga vähemalt meie peame seda oluliseks. Paljudel on see ka üks ainsamaid suuremaid toidukordi päevas,» ütles Aavasalu.

Ei Tartu ega Saue linn plaani hakata maksma lisatoetust gümnasistidele. Tiia Teppani sõnul tuleb igal aastal Tartu gümnaasiumidesse 130-140 noort Tartust väljast ning kõik see muutvat arveldamise keerukaks.

Hea lugeja, anna teada, kui maksad oma põhikooliealise lapse koolitoidu eest.

Tagasi üles