Maardu: tööstuslinn, millest käib läbi kolmveerand vabariigi naftast

Tallinna külje all asetsevas Maardus elab 17 000 inimest, mis on samapalju nagu Viljandis, ent tööstusalade vahele peidetud elurajoonid Kallavere ja Muuga on sageli kohad, kuhu paljud ei ole oma jalga kunagi tõstnud.

Maardu linnast liigub läbi 69% Eesti naftaproduktide transiidist ja tulevikus hakkab seal tõenäoliselt paiknema Rail Balticu kaubaterminal. Võimas tööstuslinn, kus peaks raha olema, kuid miski siin pildil on valesti, sest vaatamata linnaelanikku tervitavale plakatile «Registreeri oma elukoht Maardus!», on alates 2012. aastast linna rahvastik vähenenud 529 inimese võrra. Viimasel aastal oli Harju maavalitsuse andmetel Maardust lahkujate arv maakonnas suurim.

Tõsi, mullu on saabunute ja lahkujate arv taandunud 121 inimeseni aastas, milles mängib olulist rolli see, et möödunud aastal on töötuse protsent linnas langenud 2,7 protsendini. 2010. aastal oli töötuid ligi 5 korda rohkem. Linnasekretär Tiiu-Ann Kaldma, peab lahkunute arvu pelgalt statistikaks, sest reaalsus on tegelikult midagi muud. Tema sõnul ei ole paljud lihtsalt ennast sisse kirjutanud.

Linna suurim asum on Kallavere, kus elab 14 000 inimest. Kolm neljandiku rahvastikust moodustavad pea-asjalikult vene rahvusest inimesed. Asumist tänase Kallavere kohal pärinevad esimesed andmeid 13. sajandi keskpaigast, kuid õige hoo ja ehituse sai asum sisse siis, kui Maardusse rajati keemiakombinaat.

Keemiakombinaat reostas suuremal määral ümbritsevat keskkonda ning eriti kahjulik oli selle korstnast tulnud väävliaur, mis söövitas väidetavalt isegi aknaklaase. Kuna Kallavere oli varasemast asumist piisavalt eemal olev kant, siis rajati uus elamurajoon just sinna.

Asumisse asusid eelkõige elama liiduriikidest tulnud võõrtöölised, sest ümbritsevas piirkonnas oli mitmesuguseid tööstuskomplekse, kus neile tööd pakuti. Endisele tühjale maatükile kerkisid kiiresti viie ja enama korruselised paneelmajad, kus inimesed endale elukoha said. Piirkonna kasvumootoriks oli eelkõige fosforiiditööstus, mille algaine kaevandati Maardu territooriumil olevatest kaevandustest ja karjääridest. Olulist rolli mängis ka Muuga sadama ehitamine Kallavere vahetusse lähedusse.

Taasiseseisvunud Eestis sai Maardust esmakordselt omavalitsus. Alates 1994. aastast juhtis linna kohalik poliitkorüfee Georgi Bõstrov, kuid pärast 2013. aastal toimunud valimisi ja 17 aastat võimul olemist, otsustas ta jätkata volikogu esimehena. Bõstrov on olnud aastaid kimpus keeleoskusega, mida linnapea amet nõuab. Näiteks 2008. aastal kirjutas Postimees, et Maardu linnapea saatis keeleeksamit tegema enda dokumendiga võõra isiku. Viimane areng selles osas oli 2013. aastal, kui keeleinspektsioon alustas menetlust Bõstrovi keeleoskuse suhtes. Menetluse põhjus langes aga ära, sest mees asus volikogu esimehe positsioonile, mis vastavat keeletaset ei nõua.

Maardu on alates Bõstrovi lahkumisest tänaseni linnapeata. Linnapea ülesannetes on abilinnapea Rein Meel, kes palub ennast omavahelisel kohtumisel poliitikuks mitte kutsuda ja lisab, et tõenäoliselt saab olukord lahenduse 17. veebruaril toimuval volikogu istungil. Küsimuse peale, kas linnapeaks võiks saada taaskord Bõstrov, vastasid linnaametnikud, et nemad seda kinnitada ei saa, ega soostunud isegi tõenäoliseid kandidaate nimetama.

Rahvale paistab Bõstrov meeldivat, sest viimastel valimistel sai mees 1038 häält, mis mängis olulist rolli selles, et tema juhitav Maardu valmisliit, võidaks valimised. Saadud tulemus kindlustas valimisliidule 13 kohta 21 kohalisest volikogust.

Maardul elukeskkonnana pole tegelikult viga, täiesti normaalne kant. Linna ilmestab punastest tellistest õigeusukirik. Künka otsas asuvat kirikut ümbritseb haljasala mänguväljakute ja kõnniteedega, taamal on näha merd ja Muuga sadama ehitisi. Linnas puuduvad lasteaiajärjekorrad ning kõik on käe-jala juures.

Abilinnapea Rain Meele arvates mängib tulevikuperspektiivis Maardu arengus olulist rolli see, kas Rail Baltic ehitatakse või mitte. «Rail Baltic on planeeritud läbi Maardu haldusterritooriumi. Kui Rail Baltic saab teoks, siis Maardu areng on garanteeritud. Ehitatav kaubaterminal toob juurde töökohti ja muudab lähedal asuva Kallavere atraktiivseks kohaks,» leiab ta.

Maardu ongi kõige rohkem tuntud ilmselt oma tööstuse poolest ja ka abilinnapea nendib, et Maardu on ilmselt üks Eesti olulisemaid tööstuslinnasid. Lisaks enamikule Eesti nafta transiidile arendatakse Muuga sadamas ka konteinersadamat, mis on just viimastel aastatel käima läinud.

Maardu elanikud ilmselt nii suurt optimismi ei jaga, sest registreerivad ennast usinalt Tallinnasse, kuid abilinnapea Meel Tallinna linnavalitsust ei kiru. Ta leiab, et konkurents elanike üle on aus, sellegipoolest on täheldatud, et mitmed lapsevanemad registreerivad lasteaia koha pärast lapse Maardusse ja ise elavad näilikult Tallinnas, et sealseid hüvesid nautida. Maardu linnavalitsus on alustanud kampaaniat «Registreeri oma elukoht Maardus!». Kampaania käigus loositakse välja Maardu spordikeskuse ja AS Temptransi kinkekaarte.

Omaaegse fosforiidilinna suuremad tööandjad on tänapäeval kiirelt arenev Muuga sadam ja Iru Elektrijaam. Viimane on pealinn Tallinna üks tähtsamatest soojaga varustajatest, mille võimsusi saab vajaduse korral kasutada ka elektritootmiseks. Vana-Narva maantee ääres on tekkinud ladude piirkond. Maardus tegutsevad tänapäeval kümned transiitkaubanduse arendajad ja antud piirkonnast on kavas välja kujundada rahvusvaheline logistikakeskus.