Riigikogu nimetas Ülle Madise uueks õiguskantsleriks

Riigikogu nimetas täna presidendi õigusnõuniku ja Tartu Ülikooli riigiõiguse professori Ülle Madise uueks õiguskantsleriks.

Madise nimetamist toetas salajasel hääletusel 72, selle vastu oli üheksa ja erapooletuks jäi kaks riigikogu saadikut.

Madise ütles riigikogu ees, et õiguskantsleri ametis ei ole raske hoida professionaalset, erapooletut ja ausat joont, kuid raske on selgitada, et alati ei ole see, mida peetakse ebaõiglaseks, põhiseadusega vastuolus. «Ka pelk ebamõistlikkus või rumalus, kui soovite, ei pruugi olla põhiseadusvastane,» lausus ta.

Tema hinnangul on üha enam ja vahel üsna kerge käega hakatud põhiseadusvastasuse argumenti kasutama lihtsalt oma huvide eest võitlemisel. «Küllap see on hea, et inimesed tunnevad ja uurivad põhiseadust ja saavad selle olulisusest aru. Halb on aga see, kui usutakse, et ühiskonnas saab olla üksainukene õigluse tunnetus – iseenda oma,» märkis Madise ja küsis, kuidas süvendada arusaama, et ühiskonnas on erinevad huvid ja väärtushinnangud.

Madise sõnul on õigusnormi vaja ennekõike siis, kui elu ei suju iseenesest, kui huvid ristuvad ja seadusandja peab kellegi huve kellegi teise huvides kitsendama. «Ja nõnda ongi see õiguskantsleri ja riigikogu ühine mure, et saavutada see, et üha enam inimesi mõistaks, et Eesti riik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, kusjuures õigluse kaalumine algab valimistel. Selle, milline on maksusüsteem või sotsiaalse turvavõrgu tihedus, peaks otsustama ennekõike valija – siis riigikogu, mitte otsese rahva mandaadita jurist,» ütles ta.

Madise avaldas arvamust, et põhiseadus ei peaks ega tohiks olla malakas, millega õiguskantsler või ka kohus ajab läbi omaenda maailmavaatelisi veendumusi või eelistusi. Seetõttu leidis ta, et Eesti põhiseaduslikkuse järelevalve süsteem on päris hea.

«Minu meelest on õige, et leides tõenäoliselt põhiseadusvastase normi, pöördub õiguskantsler, pöördub vabariigi president esmalt riigikogu poole palvega see säte uuesti läbi vaadata ja kui riigikogu vaidlustaja arusaamu jagab, siis ka põhiseadusega kooskõlla viia. Normi kehtetuks tunnistamine, mis riigikohtus võib juhtuda, on oma olemuselt samuti õigusloome ja mõnikord on see otsus, mis tehakse, vägagi poliitilise iseloomuga,» rääkis ta.

Tema hinnangul on hea ka see, et õigusnormide põhiseaduspärasuse eelkontroll on Eestis sedavõrd tugev. «Hea on see sellepärast, et ideaaljuhul ei pea inimesed põhiseadusvastase normi rakendamise tõttu kannatama. Vigane säte leitakse üles enne, kui inimene on pidanud jalge alla võtma kohtutee. See vigane säte tehakse enne kellegi õiguste kahjustamist korda,» ütles tulevane õiguskantsler.

Hiljem saadikutele küsimustele vastates kinnitas ta, et loobub pärast ametivande andmist Kuku raadio saate «Vanamehed kolmandalt» juhtimisest ning ka professorina jätkab ta väga väikese koormusega. «Õiguskantsleri töö on ühitatav üksnes ülikooliprofessori tööga ja tõenäoliselt ka ülikoolis professori koormus saab olla sedavõrd väike, et see mingil juhul ei hakka takistama õiguskantsleri tööd,» lisas Madise.

Uue õiguskantsleri nimetamiseks tegi riigikogule mullu detsembris ettepaneku president Toomas Hendrik Ilves, kelle sõnul on Madise väga tugeva akadeemilise tausta ja pikaaegse riigihalduse kogemusega noorema põlvkonna jurist. Madise on töötanud õigusloome alal justiitsministeeriumis ja riigikogu põhiseaduskomisjonis, peakontrolörina riigikontrollis ja nõustanud õigusalaselt presidenti ning on kõigis neis ametites tegelenud süvitsi põhiseaduslikkuse järelevalve ja põhiõiguste kaitse probleemidega.

Ilvese hinnangul on Madise näidanud end autoriteetse ja tunnustatud juristina, kellel on suuri teeneid Eesti avaliku õiguse reformimisel. Madise on osalenud kõigi Eesti põhiseaduse kommenteeritud väljaannete koostamisel ning juhtinud neist viimase, 2012. aasta väljaande toimetuse kolleegiumi.

Praeguse õiguskantsleri Indrek Tederi seitsmeaastane ametiaeg lõpeb 9. märtsil.