Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Riigikokku kandideerijate soovitused tööta jäänutele

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatuse liige Martin Helme. | FOTO: Mihkel Maripuu

Eesti tööturul on sadu tuhandeid madala kvalifikatsiooni ja madala palgaga töötajaid, kümned tuhanded on tööturult üldse väljas ning Eesti ei liigu ka küllalt kiiresti tootlikuma majanduse suunas.

Mida ütleksite 25-aastasele naabrimehele, kes on kutsekooli pooleli jätnud, lihtsaid juhutöid teinud, aga enamasti töötuna vanemate kaela peal? Mida peaks ta ise tegema ja kuidas peaks riik teda aitama, et amet õppida ja korraliku palgaga töö leida?

Mida ütleksite 55-aastasele naabrinaisele, kes on just ilma jäänud madalapalgalisest tööst kohalikus farmis? Mida peaks tema tegema ja kuidas peaks riik/omavalitsus teda toetama?

Kaul Nurm | FOTO: Mihkel Maripuu
Liisa Pakosta | FOTO: Mihkel Maripuu
Urmas Kruuse | FOTO: Sander Ilvest
Tallinna linnavolikogu SDE fraktsiooni esimees Anto Liivat. | FOTO: Peeter Langovits
Kadri Simson | FOTO: Peeter Langovits

Martin Helme, EKRE

Ei 25-aastasele ega 55-aastasele lähe korda jutt tootlikkusest ja maksutasemest, ülereguleeritusest või euroala ebastabiilsusest. Ei peagi minema, keskmine kodanik ei pea tegelema makrotasandi majanduspoliitikaga.

Küll aga peab iga inimene tegelema omaenda toimetulekuga. See ongi esimene asi, mida öelda: vastutus sinu hea käekäigu eest on eelkõige sinul endal. Ja alles siis sinu lähikondsetel ning alles siis omavalitsusel või riigil.

Mõlemale inimesele soovitaks leida endas tahet juurde õppida. Siin peakski appi tulema ka riik, lisaks teame ju, et juurdeõpet pakuvad ka paljud ettevõtted. Eestis on nõudlus hea tööjõu järele suur, probleem on tavaliselt inimeste motivatsioonis, kahjuks sageli ka viinaveas.

Julgen arvata, et farmis ei ole oskustöölise palk enam sugugi madal, aga ka selle juhtumi puhul on võti ikka eelkõige täiendusõppes. Lisaks peaks mõlemal juhul inimesed kaugemalt ringi vaatama, maakonna piires vähemalt.

Riik saab teha eelkõige seda, et vähendab makse ja regulatsioone, aitab ettevõtetel eksportida ja tootlikkust parandada. Need kaks asja on ka palgatõusu ainsaks tõeliseks pandiks.

Liisa Pakosta, IRL

25-aastasele naabrimehele: palun võta ennast kokku ja kirjuta üles kümme asja, mida sulle tõesti meeldiks teha. Vaatame nimekirja läbi ning otsime sellise kooli ja eriala, mille lõpetamine aitab sul oma elu järje peale saada.

Alustame kasvõi koolitusega töötukassa abil. Osas koolides on ühiselamu tasuta, osas saab taotleda toetust. Kui õppimist ei saa alustada pere vaesuse tõttu, küsime abi kohalikust omavalitsusest. Midagi sind ikka huvitab ja selles huvipakkuvas on võimalik leida jõukohane haridus.

Aga lõpetad kooli ära, IRLi õpipoisipraktika aitab sind kokku viia tööandjatega ja nii see läheb, saad Kredexilt noore spetsialisti kodutoetust, varsti võtad naise ka ja kaugel see lapski – siis saad noore pere kodutoetust.

55-aastane naine maalt, jäänud just töötuks: see on suur löök ja inimene vajab julgustust. Eestis ei jäeta kedagi hätta. Seega pole põhjust meelt heita. Pealegi on 55-aastane naine praegu tööturul väga nõutud. Töötukassa saab pakkuda tõhusat abi. Võta kohe ühendust nende juhtumikorraldajaga ja asuge koos lahendusi otsima.

Töötukassa suudab pakkuda lisaks abirahale ka väärt koolitusi, nõustamist ja toetust näiteks oma ettevõtte asutamisel. Miks mitte, kui uusi töökohti läheduses tõesti ei ole, võiksid tõsiselt kaaluda ise väikeettevõtlusega tegelemist. Ja kuule, sul on kolm last üles kasvatatud, sa suudad imesid korda saata!

Mis puutub majanduse tootlikkust, siis ei pruugi seda tõesti saavutada suure ettevõtte konveierilindi või suurfarmi lüpsimasina taga seistes. Pealegi võivad suured ettevõtted riske piirkonniti hoopis suurendada. Ent just pere- ja väikeettevõtlus on valdkond, mida on vaja rohkem maapiirkondades toetada, kuna nõudluse kasv on ka selgelt olemas.

Urmas Kruuse, Reformierakond

Kui noor, kes ei õpi ega tööta, ei tea, kust alustada, võib abi olla karjäärinõustamisest. 1. septembril 2014 alustasid kõigis maakondades tööd sihtasutuse Innove juhitavad Rajaleidja keskused, kus pakutakse karjääri- ja õppenõustamist. Eelõige soovitaksin 25-aastasele noormehele võimalikult kiiresti pöörduda töötukassasse. See pakub töötuskindlustushüvitist või töötutoetust sõltuvalt töö kaotamise põhjustest ning samuti erinevaid teenuseid, mis inimest kõige paremini tööle tagasi aitaks. Näiteks karjäärinõustamist, koolitusi, tööpraktikat või muud abi töö otsimisel, kuid miks mitte ka ettevõtluse alustamise toetust.

Suuremate koondamiste korral läheb töötukassa ettevõttesse kohale. Nagu see toimus viimati Jõgevamaal ASis Perevaras, kus ka tööandja oli selgelt huvitatud oma töötajate edasisest käekäigust. Selleks et suurendada töötajate valmisolekut kvalifikatsiooni tõsta, hakkab töötukassa pakkuma karjäärinõustamist ka töötavatele inimestele.

Kaul Nurm, Vabaerakond

Tootlikuma majanduse eelduseks on erialase ettevalmistusega kutse- ja kõrgharidusega inimeste osa suurendamine tööturul, aga ka soodsa ettevõtluskeskkonna loomine. Kodanikele tuleb teadvustada valitud haridustee lõpetamise olulisust õpingueas, kuid õppida pole kunagi hilja. Seetõttu tuleb soodustada koolipingist väljakukkunud inimeste naasmist nii baas- kui ka erialaste õpingute juurde.

Et suurendada rakenduserialadel õppinute võimalusi tööturule sisenemiseks, peame oluliseks uue tööturu meetmena 20 000 praktikakohaga õpipoisisüsteemi finantseerimist. Riik peab looma võimalused, kuid ise peab ka enda eest väljas olema.

Kui aga konkreetsetest töötutest rääkida, siis soovitan kindlasti kasutada töötukassa aktiivse tööturu meetmeid. Alustama peaks karjäärinõustamisest, et selgitada välja eeldused tööturule sisenemiseks või naasmiseks, sh vajadused täiendus- ja ümberõppeks, tööturukoolituseks ning tööpraktikaks.

Töötukassa saab pakkuda ka töövahendust ja tööotsingu nõustamist. Ettevõtlikumatele inimestele pakub töötukassa täiendavalt ka ettevõtluse alustamise toetust ja järelteenuseid.

Anto Liivat, SDE

Nii kirjeldatud 25-aastase naabrimehe kui ka 55-aastase naabrinaise esimene käik peaks olema töötukassa nõustaja juurde, kus neile tutvustatakse töötamise ning täiendus- ja ümberõppevõimalusi. Kui kutsekoolis õpitu oli naabrimehele meelepärane, tasub tal kindlasti uurida koolist õpingute jätkamise võimalusi. Samuti pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaal- või noorsootöötaja poole, kellel ei pruugi tihtipeale olla infot noorte õpingute katkestamise kohta.

Selleks et inimesed saaksid oma teadmisi ja oskusi arendada, eraldavad sotsiaaldemokraadid töökassa (praegune töötukassa) kaudu viie aasta jooksul 50 miljonit eurot. Samuti vabastame erisoodustusmaksust kõik tööandja tasutavad tasemeõppekulud.

Selleks et soodustada noorte, õppurite, piiratud töövõimega inimeste ja eakate tööhõives osalemist, langetame nende eest makstavat sotsiaalmaksu 13 protsendi võrra. Samuti kaotame sotsiaalmaksu minimaalse kuumäära nõude ning langetame sotsiaalmaksumäära 33 protsendilt 30 protsendile nende töötajate puhul, kelle elu- ja töökoht asuvad väljaspool Harjumaad.

Kadri Simson, Keskerakond

Kuna tegemist on noore inimesega, kel ees veel 40 aastat töömeheiga, tuleb talle soovitada kutsekooli lõpetamist, et ta endale ameti selgeks saaks. Kutseõppes on võimalik taotleda ka õppetoetusi, mis on ilmselt motiveerivamad kui harvade juhutööde tegemine.

Kindlat ametit õppides on võimalik silma peal hoida praktikapakkumistel, millest võib kujuneda ka tööpakkumine. Kahtlemata on ametikoolis kutse omandanud naabrimehel palju suurem võimalus tööd leida. Keskerakond on alati pidanud vajalikuks tugevdada sidet ettevõtjate ja kutseõppeasutuste vahel, et suurendada noorte võimalusi praktikakoha ja hiljem ka sobiva töö leidmiseks.

Ilmselt kujuneb naabrinaise suurimaks probleemiks see, et pärast farmi sulgemist pole koduvallas võimalik uut tööd leida. Tänases Eestis on olukord selline, kus kaugemale tööl käimise transpordikulud on sedavõrd suured, et madala palga puhul sõidetakse teenitust enamik maha. Töötukassa abil võib saada ümberõppe ja ehk ka töökoha kodust kaugemal, kuid jääb jällegi madala palga ja kõrgete transpordikulude probleem.

Siin oleks oluliseks abiks üle-eestiline tasuta ühistransport, mis avardaks oluliselt inimeste liikumisvõimalusi ning seeläbi võimaldaks ka kaugemal tööl käia ja säilitada oma kodu.

Tagasi üles