Harju maavanema Ülle Rajasalu sõnul muudab äsja valminud uuring loodetavasti suhtumist Helsingi-Tallinna püsiühendusse ning merealusest tunnelist rääkimine pole nüüd enam tabu.
Rajasalu: Helsingi-Tallinna tunnelist rääkimine pole enam poliitiline tabu
«Kui asusin 2010. aastal tööle Harju maavanemana, olid teemad tegelikult õhus, peamiselt linnade koostööstrateegiates, aga tegelikult ka planeeringutes tunnelisuudme reservatsioonina. Ühendusest räägiti, aga tõsist uuringut tol hetkel ei eksisteerinud. Veelgi enam – sellisest suurprojektist rääkimine on siiamaani teatud mõttes poliitiline tabu,» rääkis Rajasalu.
«Olen alati uskunud, et ilus idee on kasutu, kui selle teostamiseks midagi ei tehta. Iga uue lahenduse puhul, mõnikord ka ebareaalse puhul, on põhjust vaadata, kas see võib toimida. Täna oleme just sellise uuringu tunnistajaks. Ja saladust reetes tuleb välja, et võib küll toimida,» lisas ta.
Harju maavalitsus tegeleb praegu Rail Balticu raudteeühenduse planeeringuga. «Kiire maismaaühendus Kesk-Euroopaga tekitab loogilise küsimuse, kas ja kuidas saame selle projekti majanduslikku ja sotsiaalset mõju veelgi suurendada – loomulik on, et Euroopa raudteevõrgustiku TEN-T Põhja Jäämere – Balti koridori puuduva lüli kaotamine Tallinna ja Helsingi vahel suurendab veelgi kogu trassi tähendust,» rääkis Rajasalu.
Maavanema sõnul on Harjumaa ja Uusimaa on oma 2,2 miljoni elanikuga üks potentsiaalsetest Läänemere keskustest. «Meil on häid ülikoole, hea maine innovatsioonivallas, meie IT sektorid on tugevad. Kahe riigi võrgustike tihedam sidumine võimaldab koondada kapitali ja viia ellu suuremaid ideid. Parem füüsiline ühendatus võimaldab suurendada piirkonna atraktiivsust. Parem ühendus maailmaga on konkurentsieelis,» ütles Rajasalu.
«Tänase uuringu lõpptulemusest tuleb selgesti välja, et sellise ühenduse rajamine on teatud tingimustel mõeldav. Nüüd, kus oleme rääkimas esimestest tulemustest, loodan, et tabud kaovad ja saame alustada poliitilist debatti. Edasiminekuks loodan kõikide teie, kohaletulnute abile. Mida laiem on selle projekti kõlapind, seda tõenäolisem on, et juba enne reaalse ehituse algust saame tunda paremini ühendatud majanduse hüvesid. Kui Eesti ja Soome võtavad suurte unistuste teostamise eesmärgiks, siis võib juhtuda palju põnevat,» arvas maavanem.