Mis loom on eestlane?

Nils Niitra
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oleks küll kõik eestlased sellised uhked hiiglased nagu muinaskangelane Kalevipoeg! Tegelikkuses oleme akadeemiku ja geenivaramu direktori Andres Metspalu kinnitusel siiski vaid tilgakene Euroopa Euroopa geenitiigis.
Oleks küll kõik eestlased sellised uhked hiiglased nagu muinaskangelane Kalevipoeg! Tegelikkuses oleme akadeemiku ja geenivaramu direktori Andres Metspalu kinnitusel siiski vaid tilgakene Euroopa Euroopa geenitiigis. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Juba mõnda aega tegutsenud Eesti Geenivaramu on saanud eestlase kohta teada mõndagi. Ühest küljest oleme tüüpilised eurooplased, teisalt on võimalik teha vahet isegi põhja- ja lõunaeestlasel. Saksa või soome geenivarianti eestlasest aga ei leia, räägib geenivaramu direktor Andres Metspalu.

Geenivaramu direktor Andres Metspalu, teie suure programmiga liitus ja andis oma proovi 52 000 inimest. Mida te nüüdseks eestlase kohta teada olete saanud? Olen ise kirjutanud siin valminud doktoritööst, mis järeldas, et eestlased on geneetiliselt sarnasemad loodevenelaste ja lätlaste kui soomlastega.

Me oleme saanud teada, et oleme suhteliselt sarnased teiste eurooplastega. Kõige sarnasemad oleme muidugi nendega, kes elavad meie kõrval. Loode-Venemaa on ju ka vana soomeugrilaste ala ja sealsete külade elanikud on soomeugrilaste järeltulijad. Newsweek kirjutas, et ka Vene president on soome-ugri genotüübiga.

Ka siin elavad venelased on tulnud suuresti Leningradi ja Pihkva oblastist, Novgorodi kandist kuni Staraja Russani välja – need on kõik vanad soomeugri alad. Soomlastega teebki vahe sisse see, et vesi on vahel ja sestap oli ka läbikäimist vähem. Lätlastega olime pikka aega koos Liivimaal ja piirid rahvuste vahele tekkisid alles möödunud sajandil.

Oluline on see, et oleme eurooplastega väga sarnased ja meil ei ole mingeid erilisi eestlastele omaseid haigusi, nagu soomlastel on. Soome on suur, rahvast aga vähe ja kui neid küüditati kuningas Wasa ajal põhja, siis pidid nad elama väikestes eraldatud gruppides. Seal nad tegid alet, ehitasid onne ning said omavahel lapsi. Selle tulemusena tekkisid homotsügootsed mutatsioonid, mis vahel tekitavad haruldasi haigusi. Meil Eestis midagi sellist ei juhtunud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles