Spetsialist: Tšiili kaevandusõnnetust oli oodata

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tšiili kaevurite päästmiseks paigaldatud trellpuur.
Tšiili kaevurite päästmiseks paigaldatud trellpuur. Foto: SCANPIX

Sügavale lõksu jäänud kaevurite tõttu kurikuulsaks saanud Tšiili kaevanduse omanikud aimasid võimalikku varingut ning varusid ilmselt maa alla toitu ja vett, arvas Eesti Energia kaevanduste tootmisdirektor Erik Väli.

Erik Väli rääkis saates «Ringvaade», et Tšiilis juhtunule mõeldes mõistis ta, et selles pole midagi imestama panevat, sest sealne ohutustehnika tase ja kaevandused on tükk maad nõutavast allpool, vahendas ERR Uudised.

«Mind pani imestama, kuidas suutsid need 33 kaevurit pikka aega olla toiduta-joogita,» rääkis saatekülaline, kelle sõnul ei olevat see võimalik.

«Esimesed signaalid tulid ju pärast 17. päeva, nii et siin on ka mingi niinimetatud jama: järelikult olid omanikud ja insenerid pikema aja jooksul niisuguseks õnnetuseks ette valmistunud, selleks olid varutud sinna toiduained igaks juhuks, selleks oli sinna joogipoolist varutud pikemaks ajaks, selleks oli ka kindlasti ette valmistatud see suur kamber, kuhu mahuks suurem hulk inimesi sisse, sest 700 meetri sügavusel ei jätku 17 päevaks 33 mehele õhku,» selgitas Väli.

Rääkides Eesti kaevanduste praktikast, selgitas Väli, et siin on kõik paika pandud: olulised on nii riiklikud kui ka kaevanduse sisenormid ja eeskirjad, kõik kaevurid peavad läbima väljaõppe, samuti on igas kaevuriterühmas üks töötaja, kes on saanud väljaõppe õnnetuste puhuks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles