Varajane kevad on mesilased juba liikvele ajanud

Mesilane.

FOTO: SCANPIX

Kui tavaliselt lendavad mesilased tarudest välja esimest puhastuslendu tegema märtsi lõpus või aprillis, siis tänavused varajased kevadilmad meelitavad väikesi tiivulisi välja juba palju varem.

Jõgevamaal asuva Kubja mesindustalu peremees Jüri Lugus on viimastel päevadel näinud juba mesilasi liikumas. «Eile ikka juba paar tükki tegid puhastuslendu,» rääkis ta.

Ta kinnitas, et varasemate aastatega võrreldes teevad mesilased sel aastal puhastuslendu tunduvalt varem. Puhastuslendu on vaja selleks, et mesilased vabaneksid talve jooksul kogunenud seedejätetest ning mesilaspere saaks hakata arenema.

«Eks nad sooja järgi teevad. Kui ikka tuleb kaheksa kuni kümme kraadi sooja, siis tulevad välja ka, sest talv otsa on söödud ja väljas pole saanud käia,» selgitas Lugus.

Hiiumaal asuva Sireli mesindustalu omanik Peep Martverk arvas, et saarel tegid mesilased puhastuslennu juba paar nädalat tagasi esimese soojalaine ajal. «Siis oli Hiiumaal üheksa kraadi sooja ja ju nad selle juba siis ära tegid,» ütles Martverk, kes hoiab saarel asuval mesindustalul silma peal pealinnast.

«Tavaliselt teevad nad seda siis, kui juba kevad käes on. Sellist ilma nii naljalt tavaliselt pole,» lisas ta.

Külmalainet ei oota

Ehkki ühelt poolt on varasem puhastuslend hea, sest haudme areng saab siis juba pihta hakata, võivad veel saabuvad külmalained teha paksu pahandust. «Suured külmad pärast puhastuslendu ei ole head. Mesilased ei saa enam liikuda, sest neil on haue sees ja nad ei saa haudme pealt enam ära minna süüa otsima,» selgitas Lugus.

Ootamatult saabuv krõbe külm võib mesilastele lausa saatuslikuks saada. «Selline vahelduva ilmastikuga talv pole kõige parem, sest mesilastel tekib vahepeal kevadetunne ja nad hakkavad hauet tegema, aga haue tahab sooja saada, ja siis võib juhtuda, et nad surevad,» selgitas Martverk. Ta lisas, et kui soojad ilmad püsivad, on see mesilasperedele hea, sest siis hakkavad nad varem nektarit ja õietolmu saama.

Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk sõnas, et reegel «mida varem, seda parem» mesilaste puhastuslennu kohta ei kehti. «Osa mesilastest on bioloogilise kella tundlikud ja teevad siis, kui bioloogilise kella järgi õigem on. Aga osa reageerib ägedamalt välistemperatuuridele. Liiga vara ei ole hea, pigem natuke hiljem,» selgitas ta.

Aastad on erinevad

Kilk nentis, et puhastuslennu algusaega mõjutavad ka välised ärritajad, näiteks inimeste käiguteed või metsategemine tarude läheduses, aga kõige tähtsam on siiski temperatuur.

«Kuna talv on olnud küllaltki soe, siis on olnud isegi nii, et osas mesilates oli osaline puhastuslend veebruari keskel, kui oli päikeseline ja vaikne ilm. Täielikku puhastuslendu pole minu arvates veel kusagil olnud, sest nad ootavad ikka päris sooja ilma,» rääkis Kilk.

Puhastuslend algab tema sõnul iga aasta eri ajal. «On olnud aastaid, mil puhastuslend on olnud alles aprilli alguses, kui lumi on poole aprillini. Aga on olnud ka aastaid, mil puhastuslend on olnud juba jaanuari lõpus,» märkis Kilk. Tema sõnul märgib puhastuslend mesilasperede jaoks kevade algust.

Tagasi üles