Päevatoimetaja:
Loora-Elisabet Lomp
5916 2730

Mikser nimetas ELi ühisarmee ideed huvitavaks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sven Mikser.
Sven Mikser. Foto: Jaanus Lensment / Postimees

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe, kaitseminister Sven Mikseri hinnangul on Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri ühisarmee loomise idee huvitav, kuid alles väga värske.

Mikseri sõnul on Euroopa Liit ka julgeolekuvaldkonnas oluline mängija, kuid sõjalises kaitses peaksid Euroopa Liit ja NATO käima käsikäes. «NATO on eeskätt siiski sõjalise kaitse organisatsioon ja me ei saa kuidagi jätta kahe silma vahele asjaolu, et valdav osa liikmesriikidest kahel organisatsioonil on kattuvad,» ütles ta täna julgeolekuteemadele keskendunud koalitsioonikõneluste vaheajal.

Mikser märkis, et kui vaadata Euroopa Liidu senist tegevust sõjaliste võimete arendamisel ja kriisireguleerimisel, siis on nii mõndagi, mis Eesti vaatevinklist jätab soovida. Ta tõi näiteks Euroopa Liidu lahingugruppide kontseptsiooni, mis on tema sõnul küll väga hea kontseptsioon, kuid mis paraku pole veel kunagi viinud selleni, et lahingugruppe oleks suudetud ka sihtotstarbeliselt kasutada. «Nii et arengu jaoks kindlasti on üsna palju ruumi,» ütles ta ja nimetas ühise armee ideed huvitavaks, kuid väga värskeks.

Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe, eelmise kaitseministri Urmas Reinsalu hinnangul tuleks Junckeri tänast avaldust võtta pigem kui poliitilist deklaratsiooni. Tema sõnul eeldab ühisarmee võimalik loomine Euroopa Liidu liikmesriikide konsensust ja võimalik, et riigikaitselise dimensiooni sissetoomist ka mõnesse aluslepingusse. Praktiliselt on mõtte elluviimine keerulisem, kui selle poliitilise deklaratsioonina väljakäimine, leidis ta.

Ta märkis, et ka Euroopa Liidul on tegelikult solidaarsusklausel, mis räägib üksteise abistamisest kriisisituatsioonis. Tema hinnangul võiks hoopis selle klausli sisustamine olla Eestile olulisem. «Arvestades meie regiooni, kus me asume, ja seda, et Rootsi ja Soome ei ole NATO liikmesriigid, on see meie jaoks isegi võib-olla kaalukama tähendusega, kui mõelda riigikaitselise või julgeolekulise dimensiooni arendamisele Euroopa Liidus,» ütles Reinsalu.

Juncker ütles täna usutluses Saksa ajalehele Welt am Sonntag, et Euroopa Liidu armee võimaldaks seista vastu uutele ohtudele ühenduse piiride taga ja kaitsta euroopalikke väärtusi. «Euroopa armeed ei loodaks, et seda kohe kasutada,» selgitas ta. «Aga eurooplaste ühine armee annaks Venemaale märku, et meil on Euroopa Liidu väärtuste kaitsmisega tõsi taga.»

Tagasi üles