Ajaleht: Narvas on välja kujunenud Keskerakonna «partkom»

Aleksandr Moissejev.

FOTO: Äripäev

Altkäemaksu pakkumise kahtlusega vahistatud Narva linnavoliniku Aleksandr Moissejevi juhtum kujutab endast linnas valitseva poliitilise süsteemi tagajärge, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.

Narva Korteriühistute Liitu juhtiv jurist, varem Rahvaliiduga seotud Aleksandr Gamazin on vilunud opositsionäär, kes ei kavatse linnas valitseva olukorra kohta oma suud sulgeda, kirjutab ajaleht.

Tema arvates on praegu uuritavad ja Moissejevit puudutavad tehingud poliitilise konkurentsi puudumise tagajärg. Kuna Narvas puudub alternatiiv Keskerakonna teatud isikutele, ongi linnakeses välja kujunenud oma «partkom».

Häälteostust eelmiste valimiste ajal 2005. aastal räägib Gamazin jahmatavaid fakte. Tal on juristina dokumenteeritud nii nimed kui muud andmed.

Gamazin kirjeldab, kuidas veeti kohale hulguseid ja kuidas neile raha maksti, et nad kellegi poolt hääletaksid.

«Inimesed, keda nende töökohtadeski eriti ei tuntud, rääkimata, et neid oleks tundnud meie elanikkond, korjasid äkki 200-300 häält ja said võimuesindajateks, linna puudutavate seaduste vastuvõtjateks,» väidab Gamazin.

«Ühel olengul kõlas kellegi kohaliku ühiskonnategelase väide, et kuni 300 häält võib veel ausalt korjata, aga edasi tean juba mina, kuidas seda tehakse. Apoteoosina tundus ühe korteriühistu  juhi pöördumine minu poole, et ta  pruut sai 4000 krooni avanssi kandidaat Aleksandri (mitte Gamazini – Den za Dnjom) poolt hääletamise korraldamiseks, aga tõi talle selle eest vaid kolm häält. Aga kas nüüd raha tagasi maksta?»

Mäletatavasti arreteeris KAPO Moissejevi põhjusel, et too pakkus politseiametnikule altkäemaksu kriminaalmenetluse soodsa lahendi eest.

Ajalehe andmetel oli Moissejevi põhihuvi suunatud teda puudutava maksujuhtumi vastu. Ent isegi kui oletada, et Moissejev on puhas nagu ingel, pakuvad tema esitletud majanduslike huvide deklaratsioonid Narva linnavalitsuse koduleheküljel mõtteainet.

Huviline saab teada, et 2005. aastal teenis Moissejev OÜst NGC tervelt 5000-kroonist kuupalka. Samal ajal suutis ta sellest «teenindada» 1,2 miljoni kroonist laenu Ühispanga ees.

Muid tulusid deklaratsiooni andmetel Moissejevil polnud. Samas kuulus talle 4 kinnistut Ida-Virumaal ja 3 kinnistut Tallinnas.

2006. aastal on ta suutnud oma varandust kasvatada veel kahe kinnistu võrra ja pank on talle veel pool miljonit krooni laenu juurde andnud. Palk on juba märksa suurem ehk 40 000 krooni.

Ent see pärineb mõne töötajaga OÜst Fervesta, mis samal ajal annab äriregistrile teada poole miljoni kroonisest aastakahjumist. 2007. aasta andmed paraku puuduvad, ehkki andmed tuli esitada tänavu aprilli alguseks.

Moissejev ja tema «võrgustik» oli linnas seotud iga suurema tehinguga. Narvas on üldtuntud lugu MTÜga Spordikeskus, mille moodustasid Narva linnavalitsus, Ideab Projekt Eesti AS ja GMP Grupp AS, et ehitada spordihall.

Volikogu kinnitas Moissejevi promotud spordihalli ehituse maksumuseks 54 miljonit krooni. Aprillis 2004 andis Ühispank selle summa MTÜle Spordikeskus laenuks.

Kahtlemata on lihtsalt juhus, et Moissejevi sõpruskonda kuulub ka tollane SEB Ühispanga Narva kontori juht Stanislav Sorokin, kirjutab ajaleht.

Linnavalitsus omakorda kohustus aga tasuma MTÜle igakuiselt 387 000 krooni renti valminud hoone kasutamise eest. Kõige selle juures on tänaseni jäänud arusaamatuks, miks ei võinud linn seda kompleksi ehitada otse, ilma MTÜta.

Narva opositsiooni esindaja, korteriühistute liidu juhi Aleksandr Gamazini andmetel oli aga üks teine ehitusfirma pakkunud tolle ehituse maksumuseks 34,8 miljonit krooni.

Kohtu all oli vahepeal ka Moissejevi üks lähedastest sõpradest Fjodor Ovsjannikov. Väidetav kuritegu ise oli leidnud aset 1999. aastal, kui Ovsjannikovi juhitud õmblustööstus Junona oli töötajatele maksnud ümbrikupalka ja jätnud riigi ilma 6,1 miljonist maksukroonist. Süüdistusakt ise jõudis kohtusse 2005. aasta novembris ehk ligi 6 aastat hiljem.

Uurimise kümnendat juubelit süüdistatavad tähistama siiski ei pidanud. Tänavu augustis selgus kohtus nimelt, et kuritegu on ühe episoodi osas aegunud. Teise episoodi osas aga loobus prokurör süüdistusest.

Ta viitas, et avalik huvi on protsessi vastu väike ja kuritegu ise «väheoluline».

Samal ajal, kui Kapo Narvas ühe oma ametniku Tartusse tööle komandeerib, kuna kahtlustab seotust Moissejevi «võrgustikuga»,  on volikogu esimees Mihhail Stalnuhhin veendunud Moissejevi süütuses.

Ajalehes Põhjarannik esines ta Moissejevit kaitsva intervjuuga. Tema hinnangul peitub Moissejevi vahistamise taga poliitiline tellimus, sest Moissejev arendas kontakte Moskva linnavõimudega.

«Asjaolud näevad täna välja niivõrd kummalised, et targem olnuks neid mitte kommenteerida,» väidab Stalnuhhin. «Kuid mina, nagu iga teine inimene, tahtsin kasutada sõnavabadust ja jagada informatsiooni ning öelda oma arvamusi.»

Ta lisas, et kui tema linnavolikogu esimehena peaks Moissejevi loo asjus vait olema, võiksid vait püsida ka need umbes 30 ajakirjanikku, kes juhtunut käsitlevad. «Kas süütuse presumptsioon on seadus või kehtib valikuliselt?»

Stalnuhhin ei pea Narvat ka kuidagi rohkem korrumpeerunud linnaks kui teisi linnu Eestis. Kuid mõnes kohas vaikitakse korruptsioon maha, samas, kui teises kohas otsitakse seda isegi sealt, kus seda ei leidu:

«Mõnesid kohti varjatakse häbelikult rätikuga, samas teisi uuritakse mikroskoobiga.» Stalnuhhin lisas, et riigikontrolli reid Tartusse andis tulemuseks sensatsioonilise materjali ülikooli vara müügi ja rendile andmise kohta. «Kivi kukkus vette, kuid ringe ei järgnenud: täielik vaikus.»

Stalnuhhin tunnistab samas, et peab ka ise praegust linnaametnike tulude deklareerimise korda ebaobjektiivseks. Kuid siin peaksid tema arvates seaduse muutmise ettepaneku näol midagi ära tegema kas siseministeerium või riigikogu korruptsioonivastane komisjon. Kuid tõenäoliselt ei olda sellest laiemas plaanis huvitatud, arvab Narva poliitik.

Tagasi üles