Sisuturundus

Austus vanemaealiste suhtes soodustab nende kõrgemat tööhõivet

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Vanemaealine inimene tööpakkumisi uurimas.

FOTO: Mihkel Maripuu

Euroopa Sotsiaaluuringust selgub, et peamiselt mõjutavad vanemaealiste töötamist Eestis soov suurendada sissetulekut, mis tuleneb madalatest pensionidest, ning hea tervis, mis võimaldab tööl käia. Töötamist ei pruugi aga mõjutada ainult inimese endaga seotud tegurid, vaid ka keskkonnast tulenevad võimalused ja piirangud. Seetõttu võib vanemaealiste tööturul osalemine oleneda ka sellest, kuidas ümbritsevad inimesed suhtuvad erinevatesse vanusegruppidesse.

Vanust ja sealjuures ka sugu võib käsitleda kui staatusekarakterisikuid, mis viitavad inimese staatusele ühiskonnas, mõjutades seda, kuidas neisse tööturul suhtutakse. Nii on erinevad eksperimentaaluuringud tõestanud, et meestel on ühiskonnas naistest kõrgem staatust, kuna võrdselt võimekate inimeste puhul usutakse ikkagi, et mehed võiksid etteantud tööülesandeid paremini sooritada kui naised. Samuti, kui mehed ja naised on tööülesandesse võrdväärselt panustanud, arvatakse ikkagi, et meeste panus on olnud suurem. 

Vanus kui staatusekarakteristik võib tööturul hakkama saamist erinevates ühiskondades erinevalt mõjutada. Nii on olemas riike, kus vanemaealisi austatakse rohkem ja peetakse targemateks nende elukogemuse tõttu (näiteks Jaapan), aga samas on ka riike, kus valitseb noorte kultus (näiteks Ameerika Ühendriigid). Selline erinev suhtumine vanusegruppidesse võiks mõjutada ka nende olukorda tööturul.

Euroopa Sotsiaaluuringu 2008. aasta küsitlusvoorus uuriti suhtumist erinevatesse vanusegruppidesse. Selgus, et Taanis ja Rootsis on 50-aastased ja vanemad kõige vähem kogenud, et neid koheldakse vanuse tõttu halvasti. Kõige enam on vanusest tulenevat diskrimineerimist tajunud aga Tšehhi 50-aastased ja vanemad. Eesti 50-aastased ja vanemad tajuvad halba kohtlemist vanuse tõttu sarnaselt Iirimaa ja Belgia eakatega, olles teiste Euroopa riikidega võrreldes keskmisel kohal.

Nendes riikides, kus vanemaealised tajuvad enam vanusest tulenevat diskrimineerimist, on nende tööhõivemäär ka madalam. Näiteks Norras ja Rootsis tunnetavad vanemaealised kõige vähem, et neisse suhtutakse negatiivselt ning nendes riikides on ka eakate tööhõivemäär kõige kõrgem. Samas tajuvad Slovakkias elavad vanemaealised vanusest tulenevat halba kohtlemist enam ning selles riigis on ka eakate tööhõivemäär palju madalam. 

Seega võib järeldada, et vanusega kaasnev staatus ja sellest tulenev suhtumine vastavasse vanusegruppi (antud juhul vanemaealistesse) tõesti mõjutab nende elu ehk antud näite varal nende olukorda tööturul. Kui vanemaealised kogevad vanuse tõttu vähem negatiivset kohtlemist, on neil ka paremad võimalused olla tööturul hõivatud.

    Tagasi üles