Ingliskeelne kõrgharidus muutub üha populaarsemaks

Tartu Ülikool.

FOTO: Margus Ansu

Ingliskeelsed õppekavad muutuvad Tartu Ülikoolis üha populaarsemaks ka eestlaste seas, kes eelistavad magistrantuuri minnes õppida külg-külje kõrval rahvusvahelise seltskonnaga.

Uuest õppeaastast alustab taas viis uut õppekava: infotehnoloogiaõigus, informaatika, arvutitehnika ja robootika, demokraatia ja valitsemine ning rahvusvahelised suhted ja regiooni uuringud. Kokku saab neid ülikoolis juba 17, enamik magistriõppe tasemel.

«Õppekavade ingliskeelsena avamisel on lähtutud mitmetest teguritest. Näiteks valdkonna tuntus ja tugevus, mis on andnud kindlustunde saavutada edu rahvusvahelises konkurentsis ja ka soov suurendada valdkonna kestlikkust välisüliõpilaste kaasamise kaudu,» selgitas TÜ rahvusvahelise õppe peaspetsialist Ülle Tensing.

«Tuleb arvestada, et on valdkondi, kus heal tasemel ingliskeelse õppe võimaldamine on muutunud vältimatuks, st oma lõpetajate rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks peab ülikool looma rahvusvahelise õpikeskkonna. Rahvusvahelise õpikeskkonna üks võtmetegureid on ingliskeelne õppekava. Sinna saab kaasata välisõppejõude ja välisüliõpilasi, kelle osakaal on kasvamas. Seega on paljude ingliskeelsete õppekavade tekkimine valdkonna orgaanilise arengu tulemus,» lisas Tensing.

«Võõrkeelne õpe annab kindlasti konkurentsieelise ka neile, kes näevad end tulevikus rahvusvahelisel tööturul,» arvas ta samuti.

Praegu õpib ingliskeelsetel õppekavadel 382 üliõpilast, kellest 283 on välismaalased ja 99 eestlased. Välisüliõpilasi on Tartusse õppima tulnud 57 erinevast välisriigist, kõige enam Soomest (47), Ukrainast (36), Gruusiast (24), Venemaalt (20) ja Indiast (17).

Seda, miks eestlased inglise keeles õppida eelistavad, põhjendas Tensing suuresti pragmatismiga: «Koduüliõpilaskandidaadid, kes on oma bakalaureuseõpingute käigus kokku puutunud ingliskeelse õppetööga, võivad näha üleminekut ingliskeelsele magistriõppekavale suhteliselt loomuliku jätkuna. Ingliskeelne õppekava – see tähendab muuhulgas tihedamat kokkupuudet välisüliõpilastega ja ka välisõppejõududega,» märkis ta. «Seega saab üliõpilane koduülikoolis ingliskeelsel õppekaval õppides väärt rahvusvahelise õpikogemuse.» Kuna paljud üliõpilased töötavad, ei pruugi neil olla võimalik õpingute vältel näiteks vahetusüliõpilasena välisülikooli õppima minna. Ingliskeelsel õppekaval saavad nad rahvusvahelise õpikogemuse aga Eestis kätte.

«Magistriõppes, kus on ka enamus TÜ ingliskeelsetest õppekavadest, on ingliskeelse õppetöö osakaal järjest kasvanud. Üliõpilased puutuvad kokku ingliskeelse õppega mitte üksnes ingliskeelsetel õppekavadel õppides, vaid laiemalt. Kõrgharidust iseloomustab inglise keele oluliselt ulatuslikum kasutamine õppetöös eesti keele kõrval.»

Ingliskeelne õppekava võimaldab välisüliõpilasel läbida õppekava inglise keeles, kuid ei välista koduüliõpilaste võimalust osaleda eestikeelsetel ainekursustel või seminaridel, lisas Tensing. Lisaks saab eestikeelses keskkonnas saab oma akadeemilist elu jätkuvalt korraldada eesti keeles. Koduüliõpilaste osalust eestikeelses õppetöös toetavad ka õppekavade programmijuhid.

Eesti noorel jääb puudu julgusest

Demokraatia ja valitsemise ingliskeelse magistriõppekava programmijuhi Vello Pettai sõnul ei jää Eesti üliõpilased kindlasti välismaalastele alla ei oma inglise keele oskuse ega ka üldteadmiste poolest. «Pigem jääb puudu julgusest tulla rahvusvahelisse keskkonda õppima.»

«Ent fakt on see, et ükskõik millisele tööle minna (aga eriti riigisektoris), läheb inglise keelt järjest enam vaja rahvusvaheliseks suhtlemiseks. Ingliskeelne õpe kodu-Eesti keskkonnas õppejõududelt, kes on kõik kas ise välismaal õppinud või välismaalt pärit, ongi see kesktee, mis peaks tegema Tartu ülikooli uued ingliskeelsed õppekavad riigiteaduste erialadel atraktiivseks,» arvas Pettai.

Pettai märkis, et uus demokraatia ja valitsemise ingliskeelne õppekava on ainulaadne: «See on suunatud praktilisemale õppele, mis puudutab demokratiseeruvate riikide ning ühiskondade valitsemist. See annab üldistatud teadmisi (eeskätt postkommunistlike) demokratiseeruvate riikide arenguseaduspärasustest, samas pakub ta rakenduslikke teadmisi kaasaja valitsemisest (sh e-valitsemine, valitsemise eetika, demokraatlike institutsioonide toimimine). Õppekava aluseks on teadusmetodoloogia ning akadeemiline kirjutamine, kuid ei keskendu vaid teooriate tuupimisele, vaid tahab koolitada tulevasi riigi- ja ühiskonnategelasi,» selgitas Pettai.

Varasem võrdleva poliitika õppekava oli tema sõnul palju akadeemilisem. «Nüüd on võetud suund rahvusvahelisele õppele ning rahvusvahelisele klassiruumile. Nii Eesti kui välisriikide üliõpilased saavad võrdselt kandideerida sihtstipendiumiga (st õppemaksuta) õppekohtadele (14) ning seejärel asuda õppima,» märkis Pettai.

Tagasi üles