Politsei tabab üha rohkem veokijuhtidest petiseid

Selliste juhikaartide abil fikseeritakse veokites ning bussides töö- ja puhkeaega. Need kaardid on politsei ära võtnud juhtidelt, kes kasutasid võõraid kaarte, et nende tööaeg lõhki ei läheks.

FOTO: Põhjarannik

Politsei on üha rohkem hakanud tabama veoki- ja bussijuhte, kes manipuleerivad töö- ja puhkeaega arvestavate sõidumeerikutega, kasutades selleks nii võõraid juhikaarte kui ka näiteks magneteid, kirjutab Põhjarannik.

Elukutselistel veoki- ja bussijuhtidel on ID-kaarti meenutavad kiibiga autojuhikaardid, mis sõitu minnes tuleb sisestada sõidumeerikusse ning mille abil arvestatakse juhi töö- ja puhkeaega. Seadus näeb sellistele juhtidele ette kindla tööaja, mille järel tuleb roolist ära tulla ning puhata. Politsei andmetel kasutavad veoki- ja bussijuhid aga üha sagedamini nõksu, kus selleks, et nende tööaeg lõhki ei läheks, sisestatakse vahepeal meerikusse tuttavalt juhilt laenatud kaart.

Ida prefektuuri patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse vanemkorrakaitseametnik Annika Elm ütles Põhjarannikule, et sellel aastal on Ida prefektuuri politseinikud avastanud Virumaa teedel juba 18 sellist juhtumit, mullu oli neid sama palju kogu aasta lõikes. «See number on drastiliselt tõusnud. Osalt võib põhjus olla ka politseitöö tõhustamises, kuid kui selliseid pettusi ei kasutataks, siis poleks ju ka midagi avastada,» sõnas ta. Ta ütles, et osa inimesi, kelle kaarte juhid kasutavad, ise tegelikult ei töötagi veoki ega bussi peal, vaid lasevadki endale kaardi teha selleks, et välja laenata.

Siiani on vastutus võõraste kaartide kasutamise eest lasunud vaid vahelejäänud juhtidel, keda seadus lubab sellisel puhul karistada kuni 400 euro suuruse trahviga. Elmi sõnul on aga enda juhikaardi andmine teisele isikule keelatud tegevus ning võib karistuse tuua ka väljalaenajatele endile.

Teine petturite kontingent on need, kes manipuleerivad meeriku andmetega. Elmi sõnul on veokitest avastatud näiteks magneteid, mis segavad sõidumeerikute tööd, ent kabiinidesse ehitatakse ka lüliteid, mille abil annab neid sisse ja välja lülitada. Sel aastal on sääraseid juhtumeid Ida prefektuuris avastatud 11, mullu kogu aasta jooksul aga 19.

Elmi sõnul on üleväsinud juhid meie liikluses suureks ohuks. «Meediast oleme näinud videoid sellest, kuidas rekad teevad ohtlikke möödasõite. Kui juht on kaks ööpäeva roolis olnud ja magamata, siis mis ohutu möödasõidu sooritaja ta on?» sõnas Elm. 

Üheks drastilisemaks näiteks, kus veokijuht rikkus töö- ja puhkeaja nõudeid, oli mullu Lääne-Virumaal Tallinna-Narva maanteel Sämi sillal toimunud ränk avarii. Vladimiri (61) juhitud poolhaagisega veoauto DAF remondis olnud silla teepiiretest läbi ja silla tammist alla. Juht hukkus, kokkupõrke tagajärjel purunesid silla kandetarindid ja sild muutus varisemisohtlikuks. Praeguseks lõpetatud kriminaaluurimise käigus tuvastati, et veokijuht oli rikkunud töö- ja puhkeaja reegleid.

Tagasi üles