Maanteeameti peadirektori asetäitja hoolde alal Tarmo Mõttus tutvustab Postimehele antud videointervjuus, mille poolest erinevad uut tüüpi kiiruskaamerad nende eelkäijatest ning räägib, millise muutuse on kaamerate kasutuselevõtmine toonud Eesti liikluskultuuri.
Videointervjuu: kiiruskaamerad aitavad Eesti liikluskultuuri paremaks muuta
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
7. mai 2015, 17:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäeva pärastlõunal alustasid tööd Tallinna-Pärnu-Ikla maanteele Libatsesse ja Tallinna-Narva maanteele Rannusse paigaldatud kiiruskaamerad, mis esmakordselt mõõdavad riigimaanteel kiirusi mõlemal sõidusuunal. Mõlemal lõigul on lubatud suurimaks sõidukiiruseks 70 km/h.
Mõttus avaldas lootust, et viis aastat tagasi esmakordselt Eestis kasutusele võetud kiiruskaamerad on aidanud kohalikku liikluskultuuri parandada. «Liiklusõnnetuse analüüs ka näitab seda, et olukord nendel teedel, kus kaamera on paigaldatud, on paremaks läinud,» märkis ta.
«Me küll kohtame täna väga palju kiiruseületusi kahe kaamera vahel, aga sellegipoolest mulle tundub, et paljud inimesed võtavad oma kiirusevalikul otsuse sellise, et ma ei hakka tõmblema, vaid sõidan rahulikult ühtlase kiirusega ja ma ei pea muretsema, millal see kaamera mulle teele satub parasjagu,» rääkis Mõttus.
Pean tunnistama, et ise isiklikult olen kiiruskaamera ees kunagi trahvi saanud ja ma ütleks, et väga ruttu toimis see.
Libatses ja Rannus tööle hakanud uued kiiruskaamerad registreerisid 5. mai jooksul suures koguses kiiruseületamisi – vastavalt 559 ja 193. Võrdluseks, vanad kaamerad fikseerivad ööpäevas keskmiselt 15 kiiruseületamist.
Mõttus usub, et põhjus peitub eelkõige selles, et uued kaamerad on oma asukohtades liiklejatele veel võõrad. «Peamine eripära on see, et kaamera ei asu enam juhi poolt vaadates mitte paremal, vaid teatud juhtudel ka vasakul. Inimesed ei oska seda võib-olla oodata,» arvas ta.
Samas aga ei osanud ta täpselt öelda, kas uute kaamerate «saagiks» langenud kiiruseületajad on oma trahvi juba kätte saanud, kuid oskas omast kogemusest öelda, et see protsess käib kiiresti.
«Pean tunnistama, et ise isiklikult olen kiiruskaamera ees kunagi trahvi saanud ja ma ütleks, et väga ruttu toimis see,» ütles Mõttus, kes enda sõnul ületas lubatud kiirust 2 km/h võrra.