Nõmmel jäid kaks metskitse eraaeda lõksu

Nõmmel Lõikuse tänaval tulid eraaeda öösel kaks metskitse, kes ei osanud sealt enam ise ära minna.

Mitme sealse elaniku uni sai otsa kell kolm öösel, kui õuekoerad haukuma hakkasid ja enam vait ei jäänudki. «Meie saksa lambakoer haugub niimoodi tavaliselt siis, kui aeda on mõni siil tulnud. Siis ei saagi enne rahu, kui tuleb siil hellalt lumelabida peal metsa tagasi viia,» rääkis ühe sealse maja perenaine.

Seekord aga nii lihtsalt ei läinud, sest haukuvad õuekoerad hirmutasid kitsed aedadesse, nii et sokk jäi ühele krundile, emane metskits aga teisele. Neid eraldas üksteisest võrkaed, mis polnud küll eriti kõrge, kuid sellest korra üle hüpanud emane ei osanud enam oma paarilise juurde tagasi tulla. Nii jooksidki paanikas loomad mööda aedu ringi ja püüdsid jälle kokku saada, kuid edutult.

Hommikul püüdsid tänavaelanikud loomi aidata, kuid avastasid, et see polegi nii lihtne. Sest Lõikuse tänav on väike umbtänav, mille tagumine osa on eraaedade piirdetaradega piiratud. Kui kitsedele väravad avada ja nad aiast välja peletada, viiks nende ainus põgenemistee neid tiheda liiklusega Pärnu maanteele.

Hakati helistama kõikidel numbritel, kust peaks niisugustel juhtudel aru saama, kuid tulutult. Hädaabinumber 112, keskkonnainspektsiooni lühinumber 1313, Tallinna abitelefon 1345 – kasu polnud ühestki. Öeldi, et küll kitsed lähevad ise minema, kuskilt soovitati helistada Nõmme linnaosavalitsusse. Ootamatult aga just sealtkaudu tuligi abi. «Helistasime endisele Nõmme linnaosavanema asetäitjale Monica Rannale, kes on praegu keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo juhataja. Pärast seda hakkasid asjad liikuma,» rääkis Nõmme pressiesindaja Jukko Nooni.

Keskkonnaameti mehed tulid kiiresti, aga uinutipüssi kasutamise mõte maeti pärast kolleegidega telefoni teel konsulteerimist maha. «See oleks absoluutselt kõige viimane variant. Metskits on nii õrn loom, et suure tõenäosusega ei pea tema süda narkoosile vastu,» oli spetsialistide arvamus.

Selle asemel avati üks tagumine värav, mille kaudu sokk võis joosta paralleelsele Külvi tänavale, mille lõpus viib jalgtee metsa. Sokk aga ei tahtnud ilmselt emaslooma maha jätta ja jättis esialgu põgenemisvõimaluse kasutamata, kuid mõne aja pärast jooksis kõrvaltänavale, kust ta juba metsa peletati. Lõpuks taipas ka emane kuidagi üle madala võrkaia teise aeda hüpata ning ta aeti kõrvaltänavalt isasele järele.

See aga ei käinud sugugi lihtsalt, sest emasloom sattus vahepeal paanikasse, kihutas mööda aeda ringi ja viskus vastu võrkaeda ning oli karta, et ta võib endale viga teha. Lõpuks aga jõudsid mõlemad siiski õnnelikult metsa tagasi.

«Kitsed koduaedades ei ole Nõmmel igapäevane nähtus. Seda juhtub pigem harva. Küll aga on Pääsküla jõe ülesvoolu palju metsaseid alasid, kus on pesitsemistingimused kitsedele head. Eks jõeäärseid tihnikuid mööda ka need kitsed Nõmme elamukvartalisse sattusid,» ütles Nõmme linnaosavanema asetäitja Risto Kask. «Oluline on loomad metsa tagasi suunata, et nad ei põhjustaks endale või kellelegi teisele ohtu. Jälgida tuleb, et loomad ei puutuks kokku hoovides olevate suurte koertega, kuna sellisel juhul võib koera käitumist juhtida juba looduslik instinkt saaklooma murda.»

«Veidi kummaline on muidugi see, et kohalikud elanikud, kes kitsesid juba öösel oma aias märkasid, ei saanud kuskilt abi ja neil soovitati linnaosavalitsusse pöörduda. Alles siis, kui otse vastavate ametkondadega suhtlesime, tulid keskkonnaspetsialistid kohale ning üheskoos õnnestus kitsed nii-öelda õigele rajale suunata ja nad pääsesid metsa,» lisas ta.

Tagasi üles