Eestist lahkuvad peamiselt püsiva töökohata madalapalgalised kõrghariduseta inimesed
Lisatud video riigikontrolli pressikonverentsist!

Riigikontrolli poolt täna avalikustatud Eesti ees seisvaid rändepoliitika valikuid kajastavast ülevaatest selgub, et Eestist rändavad välja pigem kõrghariduseta noored, kes saavad madalat palka ega oma püsivat töökohta.

Rahvastikuregistri andmetel lahkus aastatel 2005-2013 Eestist umbes 60 000 inimest, mis on sisserändajate hulgast ligi 21 000 võrra rohkem.

Ülevaatest selgub, et kõige enam rändavad välja noored ja tööealised inimesed vanuses 20-39 eluaastat ning väljarändajatest kolmveerand ei saanud aasta jooksul enne lahkumist regulaarset töist tulu. Need, kes tulu teenisid, said aga Eesti keskmisest oluliselt vähem raha. Näiteks oli 2013. aastal Eesti keskmine brutotulu maksu- ja tolliameti andmete kohaselt 730 eurot, kuid teistesse riikidesse kolijad teenisid keskmiselt 453 eurot. Ka töötute osakaal oli väljarändajate hulgas suurem kui Eestis ning kõrgharidus oli vaid 11 protsendil väljarännanutest. 

Väljarände põhjuseks on soov parema elatustaseme ning töö- ja karjäärivõimaluste järele. Riigil soovitatakse senisest enam rõhku panna väljarännanutega kontakti hoidmisele ning nendele tagasitulekuks soodsate tingimuste loomisele. «Leian, et noor inimene peabki hariduslikel ja enesetäiendamise eesmärkidel üle piiri käima. Riigi asi on luua keskkond, kuhu see noor tahaks hiljem tagasi tulla,» ütles riigikontrolör Alar Karis.

Eesti on riigikontrolli andmete kohaselt jäänud doonorriigi staatusesse ehk erinevalt enamikest Euroopa riikidest on meie rändesaldo negatiivne, st välja rändab rohkem inimesi kui saabub riiki. Samas on see vahe kasvava sisserände ja väheneva väljarände arvelt vähenemas.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles