iDeal kampaania

Noblessneri Valukojast hakatakse looma uut kultuurikeskust

Noblessneri sadamas toimus mõttekoda, kus Noblessneri Valukoja tulevikust huvitatud kultuuritegelased otsisid parimat loovkontseptsiooni valukoja väljaarendamiseks. Tulevikustsenaariumina pakuti välja kolm kontseptsiooni: rahvusvaheline filmipaviljon, tipptasemel teatri- ja kontserdisaal ning konverentsikeskus.

BLRT grupi kinnisvara arendusdirektori Ivar Piirsalu sõnul on valukoda juba täna populaarne paik sündmuste korraldamiseks, ent tulevikus saab sellest veelgi olulisem hoone kogu Eesti kultuuri jaoks. «Noblessneri Valukoja võlu on avastanud väga erinevate kultuurivaldkondade esindajad. Siin on toimunud nii suuri kontserte, teatrietendusi, moeüritusi, pidusid kui ka pidulikke vastuvõtte. Selleks, et valukoja tähtsus Eesti kultuurimaastikul veelgi kasvaks, tuleb esmalt leida pikaajaliselt jätkusuutlik loovlahendus, mis vastaks erinevate kultuurivaldkondade vajadustele,» kirjeldas Piirsalu. 

«Meil on tekkinud väga head ja tugevad koostööpartnerid, kellel on hulgaliselt ideid kuidas seda 20. sajandi alguses ehitatud ajaloolist hoonet tulevikus kasutada saaks,» sõnas Piirsalu.

Kolm kontseptsiooni

Noblessneri mõttekojal osalesid ligi kolmkümmend muusika-, teatri-, filmi-, kujutava kunsti-, tantsu- ja sündmusturunduse valdkonnaga seotud võtmeisikut, kes pakkusid Valukojale välja erinevaid loovlahendusi. Ideedest joonistus välja kolm kontseptsiooni, millest üks või kombinatsioon mitmest, osutub valituks ja asutakse lähiaastatel välja ehitama.

Tuntud Eesti filmitegelane Martin Aadamsoo pakkus Valukojale välja kontseptsiooni, ehitada sellest rahvusvahelise tähtsusega filmikeskus. Täna Eestis filmipaviljon puudub ja kasutatakse ajutisi lahendusi, ent valukoda sobiks filmikeskuseks nagu valatult. Lisaks kahele paviljonile, mis majja mahuksid, tuleks sinna esitatud kava järgi ruumid filmindusega seotud ettevõtetele.

FOTO: BLRT

Filmikeskuse tasuvuspunkti saavutamiseks peaks majja kavandatava kahe paviljoni täituvus olema 50% ringis ja tasuvuspunkt saavutataks 6-7 seitsme aastaga. See tähendab, et hoone oleks 5-6 aastat kahjumis.

Kogu ehitusmaksumuseks kujuneks 5,9 miljonit eurot ja sisseseadeks täiendavad 1,25 miljonit eurot. Vajadusel saaks filmikeskust kasutada ka teisteks üritusteks, ent plaani vastu räägib eelkõige see, et kasutama hakkaks valukoda «väike kinnine seltskond», ent arendaja näeb selles rohkem avalikku hoonet.

Avaliku hoone kontseptsiooniga haakub ehk rohkem Tõnu Kaljuste ja Peeter Jalaka nägemus, ehitada valukojast tasemel kontserdi- ja teatrisaal. Idee kasuks räägib fakt, et endisel tehasehoonel on fantastiline akustika, mida on kiitnud mitmed esinejad. Juba praegu on valukojas tehtud mitmesuguseid etendusi, ent selle tarveks tuleb iga kord saan n-ö valmis ehitada, mis on täiendav maksumus.

«Maailmas on väga vähe saale, mis on nii hea akustikaga.»

Tõnu Kaljuste sõnul on tegemist muusika jaoks maagilise paigaga. «Maailmas on väga vähe saale, mis on nii hea akustikaga. See on juba praegu parim Baltimaades ja Skandinaavias. Eestil puudub korralik sümfooniahoone, puudub kammersaar ja koht, kus meie noored kõrgel tasemel muusikud saaksid areneda,» sõnas Kaljuste.

Töögrupis osalenud kultuuriarendaja Indrek Kasela sõnul on Noblessneri Valukoda oma ainulaadse akustikaga on muutunud omamoodi legendiks. «Tänu BLRT Grupi, Nargen Festivali ja teiste koostööle on aastate jooksul toimunud siin märgilised muusika- ja teatrisündmused. See on saal, kus on lavastanud nii Kaljuste, Jalakas, Tormis kui ka Pärt ja Wilson. Noblessneri Valukojal on tänaseks välja kujunenud identiteet kui erakordsete kõrgkultuuriliste sündmuste koht, mis kogub kuulsust nii Eestis kui mujal. Loodame, et valukoja tegevus sellisena jätkub ka tulevikus,» sõnas Kasela.

Kolmanda visioonina käidi välja idee valukojast kui üritus kontsert venue’st ja konverentsikeskusest.  Tallinnas ei ole korraliku kontsert venue´d, see tähendab seda, et praegu esinevad välismaa muusikud sageli spordisaalides ja Nordea «istuvas saalis». Valukoda, oma hea akustikaga, annaks võimaluse see tühimik täita.

Kuigi vajadusel saaks selliseid üritusi juba praegu valukojas korraldada, siis praegu peab korraldaja arvestama ürituse korral ligi 1000 pileti rahaga, et katta vajalikud kulud seoses lava püstitamise ja ehitustöödega.

Valukoja kasutamisest oleks huvitatud ka konverentsikorraldajad, sest Tallinnas puuduvad tänapäevased konverentsikeskused. «Puudu jääb täna päevastest konverentsiruumidest, enam ei korraldata selliseid plenaaristungi taolisi ühisistumisi. Multifunktsionaalsus on väga oluline,» ütles Eesti Konverentsibüroo tegevjuht Kadri Karu.

Noblessneri Valukoda on BLRT Grupile kuuluv 1900. aastate alguses ehitatud avara ruumiplaaniga 6300 ruutmeetrise pinnaga hoone, kus ajalooliselt tegutses laevaehitustehas. Viimastel aastatel on Valukoda ellu ärganud erinevate kultuurisündmuste toimumispaigana. Valukojas toimusid näiteks Eesti kultuuriaasta suursündmus «Aadama passioon», sel hilissuvel etendub valukojas aga Nargenfestivali ja Von Krahli teatri koostööprojekt «Sünnisõnad».

Kvartaliga suured plaanid

Alates 2001. aastast kuulub endise laevatehase maa-ala Eesti tööstuskontsernile BLRT Grupp, mis on üks suurimaid Läänemere piirkonnas. Noblessneri kvartali omanikuna muudab kontsern väärika ajalooga laevatehase territooriumi üheks Tallinna esinduslikumaks piirkonnaks, kus ajalooliste hoonete, nüüdisaegse arhitektuuri, jahisadama, linnaväljaku ja promenaadi vahel on alati kohta inimestele ja kultuurile.

  • 2015. august valmib Kalaranna tee
  • 2015. on planeeritud jahisadama kai rekonstrueerimine
  • 2017. suvel valmib esimene korterelamu
  • 2017. aastal renoveeritakse jahtklubi hoone
  • 2017. sügisel valmib kvartali kõrval IT-agentuuri hoone
  • 2018. kevadel valmib uus linnaväljak ja promenaad.

Kvartali avaliku ruumi projekteerivad arhitektuuribüroo Pluss ja K-projekt.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles