Napsumaks ja gaasi hind kerkivad uuel aastal mühinal

Tuuli Koch
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alkoholitootjate liidu juhi, Liviko juhatuse esimehe Janek Kalvi sõnul ei anna riik endale aru, mis alkoholiaktsiisi tõstmisele järgneda võib. Tema sõnul on selge oht, et tarbimine tegelikult ei vähene ja raha kandub sfääri, kust riik tulu ei saa ehk piirikaubandusse.
Alkoholitootjate liidu juhi, Liviko juhatuse esimehe Janek Kalvi sõnul ei anna riik endale aru, mis alkoholiaktsiisi tõstmisele järgneda võib. Tema sõnul on selge oht, et tarbimine tegelikult ei vähene ja raha kandub sfääri, kust riik tulu ei saa ehk piirikaubandusse. Foto: Mihkel Maripuu

Meeleheite ja dramaatikata istus valitsus eile taas ühise laua taha, kohati võimatu missioonina näiv tasakaalus eelarve sihina silme ees. Ühes oldi ühel meelel – kolmandat korda aasta jooksul alkoholi aktsiisi tõsta on järsk.


Nii lepiti kokku, et tuleva aasta 1. juulist tõuseb nii kange kui ka lahja alkoholi aktsiis. Kui tänavu on see juba tõusnud 30 protsenti, siis uuel aastal tõuseb see esialgse plaani järgi umbes 15 protsenti. Sellega võidetakse aastas juurde 130 miljonit krooni.



Jätkuvalt vaieldi eile ka automaksu teemal ja jäädi eri arvamusele – Reformierakond kaitseb mootorikütuse aktsiisitõusu, sotsiaaldemokraadid on aga seda meelt, et uue auto ostmisel peaks nii rahalise võidu, aga eelkõige keskkonnasäästlikkuse mõttes kehtestama ühekordse automaksu.



Eile otsustati ka, et napsu- ja maagaasiaktsiisi tõusuga kaotatakse järgmise aasta suvel käibemaksuerisused, mis annab 650 miljonit krooni võitu aastas. Kuid selles lepiti samuti kokku, et erisus ei hakka kehtima ravimitele ja perioodikale-raamatutele. Neid maksustatakse järgmisel aastal 9 protsendiga.



Seega kiitis valitsuskabinet nõupidamisel põhimõtteliselt heaks rahandusminister Ivari Padari esitatud tuleva aasta eelarve lisatulude projekti umbes 7,4 miljardi krooni ulatuses.



Alkoholitootjate liidu juhi, Liviko juhatuse esimehe Janek Kalvi sõnul ei anna riik endale aru, millised tagajärjed alkoholiaktsiisi tõstmisele järgnevad. «On selge oht, et tarbimine tegelikult ei vähene ja raha kandub sfääri, kust riik tulu ei saa,» hoiatas Kalvi. «Selleks on piirikaubandus ehk alkohol tuuakse Lätist või Venemaalt või hakatakse tarbima salaalkoholi.»



Tänavu on 0,5-liitrise viinapudeli hind kerkinud võrreldes mullusega umbes 20 krooni ja kui praegu maksab poes viin 60 krooni, siis riigile läheb sellest summast umbes 75 protsenti.



Kalvi nägi ohtu ka Eesti regionaalsele konkurentsivõimele, sest kalli napsu puhul ei oleks me Soome turistidele enam nii atraktiivsed ning samuti hakkavad Lõuna-Eestis inimesed ostma alkoholi Lätist. Seal on alkohol võrreldes Eestiga praegu maksustatud kolmandiku võrra väiksema aktsiisiga.



Kalvi sõnul on alkoholitootjad olnud sunnitud saatma inimesi sundpuhkusele ja liine seisma panema. «Uus aktsiisitõusu jutt on nagu välk selgest taevast ajal, mil me pole veel eelmisest toibunud,» tunnistas ta.



Valitsuse seesugustel koosistumistel on selgelt välja kujunenud erinevatest erakondadest kõneisikud ning oma valdkonna teema üleskerkimisel sekkuvad vaidlusesse ka vastavad ministrid. Eilegi käis kõik selle stsenaariumi järgi: vaieldi ning mitmed ministrid leidsid aega ka veidi puhata ja erinevaid internetikülgi uurida.



Horvaatiast kohale kihutanud peaminister Andrus Ansip teenis partneritelt tunnustussõnu, et eile ei olnudki tegemist vaid tema monoloogiga ning rahulikult kuulati ära kõik ettepanekud. Ent eile oli kerge päev. Siis räägiti tuludest, täna hakatakse lahkhelisid kulude poolel lahendama.

Märksõnad

Tagasi üles