Eesti sotsiaaldemokraate on sageli süüdistatud kas parempoolsete või Keskerakonna puudliks olemises. Mida lubate teha sellest seisusest vabanemiseks kõigepealt Tallinnas ja seejärel võimalikus koalitsioonis Toompeal?
Esiteks tuleb erakond ehitada tugevaks organisatsiooniks. See tähendab kogu Eestit katvat struktuuri ja tugevat esindatust nii parlamendis kui ka võimalikult paljudes omavalitsustes.
Siis on võimalik valitsusliitude moodustamisel selgelt sõnastada nii oma nõudmised kui ka nn «punased jooned», millest üle ei astuta.
Me peame panema valija uskuma, et sotsidel on selge visioon ja targad ning teovõimelised juhid ja et erakond ei ole valmis taganema ei sotsiaalsuse ega demokraatia nõudest. Ja valija peab nägema, et me ise usume, mida me räägime.
Mina usun sellesse, millest räägin.
Viimased populaarsusküsitlused pole olnud teie erakonnale eriti roosilised. Kuidas kavatsete tuua sotsiaaldemokraadid enne märtsivalimisi taas pildile?
Näen siin sotsiaaldemokraatide jaoks probleemi kõrval hoopis suurepärast võimalust. Osutavad ju needsamad küsitlused selgesti, et kaks viiendikku nendest valijatest, kes soovivad valimistel osaleda, ei leia tänaste erakondade seast sellist, kellele tahaks oma hääle usaldada.
Usun, et sotsiaaldemokraatide sõnum sisaldab vastuseid nende inimeste muredele ja ootustele. Aga selleks, et nad oleksid valmis meid toetama, peame neid inspireerima, sisendama neile usku, et me suudame seda usaldust ka pärast valimisi õigustada.
Et meie olemegi see 21. sajandi dünaamiline ja värske erakond, kes toob Eesti poliitika viimaste aastate vaimsest stagnatsioonist välja. Et olla see värske ja dünaamiline jõud, peame kõigepealt ise suutma nii sisuliselt kui märgiliselt uueneda.