Eestis on kindlaks tehtud kõigi kolme puukentsefaliitviiruse, Lääne-Euroopa (ka lihtsalt Euroopa), Siberi ja Kaug-Ida alltüüpide levik. Sümptomid ja ravi on neil kõigil aga ühesugused.
Eestis levib kolme liiki puukentsefaliitviirusi
Terviseameti epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul levitavad nii meil kui mujal viiruse Siberi alltüüpi vaid laanepuugid (Ixodes persulcatus), kes on Eestis levinud peamiselt Ida- ja Kagu-Eestis, võsapuugid on levinud üle Eesti. «Kohti, kus levib ainult laanepuuk, Eestis ei ole, kuid Põhja- ja Lääne-Eestis levib ainult võsapuuk,» ütles Tervise Arengu Instituudi viroloogia osakonna juhataja Irina Golovljova.
Kutsari sõnul sattusid minevikus viiruse Siberi alltüüpi kandvad puugid Eestisse tõenäoliselt kahel viisil, rändlindudega ja nõukogude ajal tiheda kontakti kaudu Siberiga (reisijate, tööliste ja kaubavahetuse vahendusel). Esimesed andmed Siberi alatüübi kohta Eestis publitseeriti aga 2004. aastal Journal of Medical Virology ajakirjas, uurimuses oli kaastegev ka Irina Golovljova.
«Soomes ja Venemaal on looduskoldeid, kus levib ainult laanepuuk, ja seal võib arvata, et nendes piirkondades nakatunud inimesed said Siberi alatüübi nakkuse. Eestis ei ole ainuüksi laanepuugi piirkonda, mistõttu ei saa kindel olla, et näiteks Tartumaal või Ida-Virumaal haigestunud inimene oli nakatanud Siberi alatüübiga,» räägib Golovljova.
Tema sõnul ei saa ka seroloogiliselt ehk kehavedelikke analüüsides kinnitada, millise alatüübiga oli inimene nakatunud, sest alatüüpe pole võimalik sedasi eristada. «Labor annab vastuse, et tegemist on puukentsefaliidi viirusega, ning alltüüpide eristamiseks puudub tegelikult praktiline vajadus,» selgitas Kutsar. Kõigi kolme sümptomid, ravi ja vaktsiin on ühesugused.
«Paljude aastate puukentsefaliiti haigestumise statistika kinnitab, et inimesed nakatuvad sagedamini Pärnumaal, Tartumaal, Saaremaal, Võrumaal, Ida-Virumaal, Tallinnas ja Harjumaal. Üksikjuhte on aga kõikides maakondades,» ütles Kutsar haiguste leviku kohta Eestis.
Puukentsefaliidi viirusi kannab keskmiselt neli protsenti laanepuukidest. «Selle leviku piirkondades on viiruseoht suurem võrreldes piirkondadega, kus levib ainult võsapuuk (0,2–1 protsenti),» ütles Golovljova.