Endine ajakirjanik ja poliitik Hannes Rumm ütles presidendivalimistele keskendunud BNS Live'il, et erakondade kontroll presidendi üle üha kasvab, sest nad mõjutavad väga palju presidendi valimist – ka Toomas Hendrik Ilvese tegi tema sõnul 2006. aastal valimiskogus presidendiks Reformierakonna büroos töötanud Kalev Lillo.
Rumm: erakondade kontroll presidendi üle järjest kasvab
14. august 2015, 17:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rumm ütles vestlusringis, et Eestis on seni jäänud analüüsimata presidendi seos erakondadega. Näiteks 1992. aastal presidendiks valitud Lennart Meri oli tema sõnul selgelt parteiline president. «Kui parlamendi enamus valis Lennart Meri presidendiks vastu rahva enamuse tahet, siis toonase Isamaa toetus kukkus igaveseks ajaks 10 protsendipunkti allapoole,» märkis ta.
Tema sõnul mütologiseeritakse Meri mitmepäevaseid maakonnavisiite ja vallavanemate peapaitamist, mis oli tore ja aitas inimestel luua oma riigiga sidet, kuid selle tegelik eesmärk oli tagada tema tagasivalimine 1996. aastal. Meri teadis, et teda riigikogus uuesti ei valita ja tal oli vaja omavalitsusjuhtide toetust, see tegi ta teisel korral Eesti mõistes ka seni kõige vähem parteiliseks presidendiks, märkis Rumm.
Meri järel presidendiks saanud Arnold Rüütel ning ka Toomas Hendrik Ilves olid Rummi sõnul aga taas parteilised riigipead. Provotseerides võib tema sõnul öelda, et Ilvese tegi presidendiks Kalev Lillo, kes kontrollis oma ametikohast johtuvalt Reformierakonna vallavanemaid, kes valisid Ilvese tema isikuomadustest sõltumata Lillo korraldusel presidendiks.
Nii on Rummi hinnangul näha, et erakondade roll presidendi üle järjest kasvab, sest erakonnad mõjutavad väga palju presidendi valikut ja seeläbi ka tema otsuseid. Tema sõnul antakse presidendile ametisse valimisega kaasa väga kindel eeldatav mängumaa, millest tal on väga raske igapäevategevustes välja minna.
Ettevõtja ja ajakirjanik Tiit Pruuli tegi arutelul ettepaneku, et Eestis võiks valida presidendi üheks ametiajaks, et president oleks algusest peale oma otsustes vaba ega peaks püüdma poliitikutele tagasivalimise eesmärgil meeldida. Teise võimalusena tasuks tema hinnangul mõelda, kas presidendi tseremoniaalset ametikohta üldse on riigis tarvis. Arutelu juhtinud ajakirjaniku Anvar Samosti hinnangul ei saa presidendi ja peaministri kohta aga ühendada, sest rahvas tahab presidenti ja valdavalt just tema tseremoniaalse rolli pärast.
Ajakirjanik ja analüütik Kadri Liik avaldas arvamust, et president võiks olla riigis peamine narratiivilooja, kes mõtestab seda, kes me oleme, mida teeme, kuhu läheme ja miks. «See on asi, mida peaminister tegelikult ei saa teha, olles poliitilise võitluse keskmes. Selleks on vaja teataval määral parteiülest ja soovitavalt intellektuaalset figuuri ja selleks on presidendi institutsioon justkui loodud,» ütles ta.
Milline peaks aga olema järgmine, aasta pärast valitav president? Pruuli leidis, et praegust rahvusvahelist olukorda arvestades peab ta olema välispoliitiliselt pädev ning omama arvestatavat kogemust ja suhtevõrgustikku.
Ajakirjanik Ainar Ruussaar märkis, et kindlasti peab uus riigipea olema isiksus, silma paistma, olema enesekindel ja isegi arrogantne. «Loodan, et Eesti on nii palju küpsenud, et see üks sädelev, heas mõttes arrogantne intelligentne kandidaat leitakse ja nendest hirmudest, et äkki president järgmises kõnes viibutab näppu nende poole, kes teda toetasid, ja ütleb, et poisid, nii ei tehta, saadakse üle,» lisas ta.
Kadri Liigi hinnangul on oluline, et president oskaks Eestit hinnata ja väärtustada. «See on see, mis annab rahvusvahelisel areenil ka enesekindluse. Muidu sa vaatad alt üles, sest teistel kõikidel on riigid palju suuremad ja sisemajanduse koguprodukt samamoodi,» ütles ta. «Tegelikult Eesti on midagi väga vinget ja oluline on, et president oskab seda näha, oskab seda väärtustada, oskab seda sõnastada. See minu silmis on oluline nii kodumaisele publikule kui ka välismaisest vaatepunktist lähtudes.»
Presidendivalimised toimuvad riigikogus järgmise aasta augustis. Kui parlamendis jääb uus riigipea valimata, kutsutakse kokku riigikogu liikmetest ja kohalike volikogude esindajatest koosnev valimiskogu.