Lobjakas: Eesti peab olema koht, kuhu tahetakse tulla ja sünnitada

Poliitikavaatleja Ahto Lobjakas Foto: Mihkel Maripuu

Ahto Lobjakas ja Allar Tankler leidsid Arvamusfestivalil, et iibe kasvatamiseks tuleb sündide arvu suurendamise asemel keskenduda inimeste elukvaliteedi parandamisele.

Eesti Statistikaameti aastaraamatu andmetel kahaneb tööealiste inimeste arv järgmise viie aasta jooksul umbes 50 000 võrra, samal ajal suureneb ülalpidamist vajavate pensionäride arv ligikaudu 24 000 võrra. «Seega tuleb välja mõelda, kuidas väheneva tööjõu tingimustes üha suurenevat pensioniealiste hulka üleval pidada,» rääkis Ahto Lobjakas Raadio 2 saatele Olukorrast Riigis.

Lobjaka hinnangul on eestlaste arvukus kõige olulisem, kuid selle suurendamisel ei tohi keskenduda vaid numbrilistele näitajatele. «Eelmise aasta Arvamusfestivalil rääkisid erakondade esindajad rahvastiku taastootmiseks vajaminevast sündimuskordajast, just kui rahvastik oleks mingi tootmismasin, mis peab teatud hulga lapsi ilmale tooma – see on võigas mõtlemine,» täiendas teda Tankler.

«Praegu tegeldakse liialt palju kvantiteediga, ega pöörata tähelepanu sellele, kuidas inimesed Eestis toime tulevad ,» leidis Lobjakas, viidates et statistikaameti andmete kohaselt hindab ligi pool elanikkonnast oma toimetulekut kehvaks. Tema arvates on hea elukeskkond eelduseks sellele, et inimesed sooviksid Eestis elada ja siia tulla.

Allar Tankler tõi välja, et kui Lääne-Euroopa riigid kulutavad sotsiaalsele kaitsele ligikaudu 40 protsenti maksutulust, siis Eestis on see näitaja neljandiku võrra väiksem. «Erakonnad on küll  vanema palga ja kolmanda lapse toetuse näitel välja pakkunud erinevaid meetmeid sündimuse toetamiseks, kuid statistika näitab, et selline lähenemine ei too tulemust,» rääkis ta, viidates et senitehtu võib omada hoopis negatiivseid kaasmõjusid. «Osa inimesi sünnitab lapsi ainult selleks, et toetusi saada, kuid see, millist elu need lapsed peavad elama, see on üsna murettekitav – väga paljud pered ei saa lastele toitu ostetud, sest riigilt saadud raha kulub millelegi muule.»

«Vale on tõsta sünnitamist ajutise dopinguga, tuleb luua üldine keskkond, kuhu inimesed tahavad sünnitada,» lisas Lobjakas.

Elukeskkonna paranemine looks Lobjaka hinnangul väga mitmeid võimalusi iibe probleemi lahendamiseks ning vananeva rahvastikuga toime tulemiseks. «Rahvastiku taastootmise puudulikkust võib kompenseerida etniliste vähemuste kaasamine majandusse, samuti tuleb vähendada väljarände koefitsienti ja tegeleda välismaal elavate eestlaste tagasitoomisega,» loetles Lobjakas iibe probleemiga võitlemise meetmeid, mille rakendamisele kvaliteetne elukeskkond kaasa aitaks. «Neile, kes soovivad Eesti ühiskonda  üles ehitada, tuleb selleks võimalused luua,» lisas ta, rõhutades et e-riigi võimalusi arvestades tuleks välismaal elavaid eestlasi oluliselt rohkem poliitiliselt kaasata.  

Samuti saab töötegijate arvu vähenemist kompenseerida praegu tööturult eemal olevate sõltuvushaiguste käes kannatavate inimeste tööle rakendamisel. See eeldaks Lobjaka hinnangul aga mitmete ühiskondlike tabuteemade tõstatamist. «Näiteks fentanüülisõltlasi aitaks töökõlbulikuna hoida tasuta kättesaadav heroiin, kui sõltlastega tegelda, saaksime 25 000 inimest tööturule juurde. Ühiskond peab selleks oma eelarvamusi uimastite suhtes aga muutma,» selgitas ta.

Tankleri sõnul tähendab tööealise rahvastiku vähenemine muuhulgas ka seda, et inimesed on liiga hõivatud ning seetõttu lükkub sünnitamise aeg pidevalt edasi.