Buratino-mehe lahkumine

Janar Ala
, kultuuritoimetuse toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ferdinand Veike esines koos Buratinoga kümmekond aastat tagasi Mustamäe sotsiaalhoolduskeskuses.
Ferdinand Veike esines koos Buratinoga kümmekond aastat tagasi Mustamäe sotsiaalhoolduskeskuses. Foto: Peeter Langovits

Eile suri 90-aastasena Eesti Riikliku Nukuteatri rajaja, nukuteatri pikaaegne peanäitejuht, nukulavastaja ja -näitleja Ferdinand Veike.

Veike on paljude jaoks kõigepealt muidugi see sümpaatne mees, kelle käe otsas tegutses nipsakavõitu terava ninaga puunukk Buratino, nukuteatri kõigi aegade suurimaid staare. Üks staaride viljakamaid kasvulavasid on ikka olnud televisioon ja Buratinogi oli Eesti NSV esimesi teletähti – ilmus ta ju ekraanile juba Eesti televisiooni esimesel päeval. Hiljem järgnes Buratino üleliiduline menu, samuti tuli arvukalt välisreise.

Kuid enne veel, kui Buratinost telestaar sai, oli Veike andnud eesti nukuteatrikunsti suure panuse – oli jõudnud asutada Tallinna nukuteatri (1951), mille juurde hiljem lisandus nukuteatri õppestuudio (1962). Ja enne tele-Buratinot, aastal 1954, oli ta jõudnud tuntuks teha Buratino hääle, populaarse raadiokuuldemängu hääle – selle kuulsa porgandihääle.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles