Tavatu vaatepilt: Rohuküla lähistel võidi näha delfiine

Delfiinid.

FOTO: SCANPIX

Rootsi purjeretkelt sihtkohta, Rohuküla sadamasse naastes nägi jahil olnud seltskond Eesti oludes täiesti imetabast vaatepilti – jahi kõrvale ilmusid nähtavale delfiinid, kes aluse kõrval liuglesid ja veest välja hüppasid. Seda, et kirjelduse järgi oli tõepoolest tegemist delfiinidega, arvab ka mereimetajate uurija Ivar Jüssi.

Viieliikmeline seltskond tuli 26. augusti õhtul Rootsi purjeretkelt, kui õhtul kella 18.30 ajal nägid nad Eestis vägagi ebatavalist vaatepilti. Nimelt oli seltskond parajasti purjejahi tekil ja ootas jõudmist Rohuküla sadamasse, kui umbes 20 meetrist vasakust poordist ilmus nähtavale üks jahiga samas suunas veepiiril liikuv olevus.

Kui esmapilgul arvasid nad, et tegemist on hülgega, siis nüüdseks on nad veendunud, et tegemist oli siiski delfiiniga. «See on umbes sama hea, kui Põltsamaa taluniku viljapõllul jalutasid lõvid või sebrad, keegi ju ei usuks?» naljatles jahi omanik, maailma eri paigus seilanud Margus Saar. Lisaks temale oli jahil ka näiteks äsja purjekaga maakerale ringi peale teinud Imre Aljas.

Saare kirjelduse kohaselt tuli lisaks ühele uimelisele peagi jahi kõrval nähtavale ka teine ning koos ujusid nad jahi ahtrisse umbes kahe meetri kaugusel nägijatest, siis aluse külgedele ja hüppasid veidi ka veest välja. «Nende näod ja uimed olid selgelt näha ja nad olid pikliku koonuga, mitte tömbi ninaga nagu pringlid,» rääkis ta. Delfiinide kere pikkus tundus silma järgi olevat umbes 1,5-2 meetrit.

Koht, kus väidetavalt delfiine nähti.

FOTO: Kuvatõmmis

Kohe, kui reisijad kajutis olevale mehele hüüdsid, et tulgu ta telefoniga pildistama, ujusid tegelased jahist kaugemale. «Kaks reisijatest nägid veel kolmandat uime ja delfiini keha. Näha oli neid umbes 30-45 sekundit, aga see-eest väga selgelt,» sõnas ta.

«Kaks inimest meist olid kindlasti enne delfiinidega lähedalt kokku puutunud ja ei saanud eksida, et need olid soojamaa tegelased,» oli Saar kindel.

Mereimetajate eksperdi Ivar Jüssi sõnul võib antud kirjelduse põhjal üsna kindlalt väita, et tegemist oli tõepoolest delfiinidega. Ta lisas, et kui ka osa seltskonnast oli varem delfiine näinud, siis ei saanud nad eksida.

«Pringel ei käitu tavaliselt mitte kunagi nii, nagu seal kirjeldati – tuleks paatide juurde ja hüppaks veest välja. Delfiinidel on see hästi tavaline, et nad saadavad paate ja samas ka teevad väiksemaid või suuremaid veest välja hüppamisi,» selgitas Jüssi. Ta pakkus, et tõenäoliselt võis tegemist olla kas hariliku delfiini või pudelnina-delfiiniga.

Kuidas võisid delfiinid meie vetesse sattuda, ei osanud Jüssi aga täpselt öelda. «Üldiselt on nad (delfiinid- toim.) parajad hulgused ja ujuvad üsna pikki vahemaid, just eriti suvel. Ma ei ütleks, et nad just eksinud on, aga võib-olla väikesel avastusretkel.»

Jüssi kinnitusel on delfiinidel meie vetes olemas kõik eluks vajalik, ennekõike kala kõhu täitmiseks. Küll aga võivad tavapäraselt delfiinidele ohtu kujutada kalavõrgud, ent Jüssi sõnul ei tohiks neid praegu vetes väga palju olla.

«Kui nad oma tee tagasi lõuna poole leiavad – küll nad ka leiavad – siis ei tohiks nendega siin midagi hullu juhtuda,» arvas Jüssi.

See ei ole aga esimene kord, kui mõni delfiin meie vetesse on sattunud. Näiteks 2008. aastal avastas Viimsi kalur Tallinna lahest delfiini, mida ka Jüssi oma silmaga nägi. Tegemist oli valgekoon-delfiiniga (Lagenorhynchus albirostris), kelle meile lähim levila on Põhjameres. 

Tagasi üles