Seened tõstsid Eesti teaduse parnassile

Arko Olesk
, teadusajakirjanik, TLÜ/Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli teadlased Maarja Öpik, Mari Moora, Martin Zobel taimejuurtest seeneproove kogumas.
Tartu Ülikooli teadlased Maarja Öpik, Mari Moora, Martin Zobel taimejuurtest seeneproove kogumas. Foto: Martin Zobel

Eelmisel nädalal oli teadaolevalt esimene kord, kui ühes maailma tippajakirjas ilmus korraga kaks Eesti teadusrühmade eestvedamisel valminud artiklit. Mõlemad ajakirjas Science ilmavalgust näinud teadustööd käsitlevad seeni.

Neist esimene artikkel leidis üllatuslikult, et taimedega sümbioosi moodustavate krohmseente levik maailmas ei vasta ootuspärasele mustrile: väga vähe oli ühele maailmajaole iseomaseid liike ja paljud liigid tundsid end hästi maailma eri paigus.

Tartu Ülikooli taimeökoloogia professori Martin Zobeli juhendamisel töötanud uurimisrühma töö oli esimene, mis kaardistas põhjalikult selle seenerühma globaalseid levikumustreid. Nõndanimetatud arbuskulaarset mükoriisat moodustavad seened elavad taimede juurtes ja nende ümber ning aitavad taimel paremini toime tulla.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles