ERRi ajakirjanduseetika nõunik ja ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige Tarmu Tammerk leiab, et meedia teeb korruptsioonijuhtumite kajastamisel head tööd, kuid rohkem tähelepanu tuleks pöörata süütuse presumptsioonile.
Tammerk: korruptsiooni kajastamisel järgitagu süütuse presumptsiooni
26. oktoober 2010, 14:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sageli on õiguskaitseorganitel soov näidata mõnda asja töövõiduna enne, kui see on kohtus lahendi saanud. Siin ajakirjandus mõnikord libastub ja kajastab seda kui fakti,» rääkis Tammerk postimees.ee’le. Tema sõnul tuleks jälgida terminite kasutamist, mitte panna kahtlustatavale kohe külge silt «korruptant» või «pätt».
«Alati tundub ajakirjanduslikult lihtsam ja mugavam kajastada seda kahtlustust, mis võib olla päris vägev ja võimas, eriti, kui on tegemist tuntud inimesega. Natuke tüütum on kajastada uurimise käiku,» märkis ta. Tammerk rõhutas, et kui ajakirjanik on alustanud ühe kriminaalasja kajastamist, tuleks seda kajastada lõpuni – lahendi tegemiseni.
Meedia mõju korruptsioonitajule hindab ta kahetiseks: ühest küljest iga uus korrumpeerunud kohtuniku lugu kahandab indeksit Eesti jaoks. «Teisalt, kui kohtunik mõistetakse kohtus korruptsioonis süüdi, siis see näitab, et kohtusüsteem on sõltumatu ja suudab lahendi teha,» lisas ta. Pikas perspektiivis peab Tammerk iga meediakajastust positiivseks. «Inimesed tajuvad, et korruptsioonist võib rääkida, suured sulid ka ei pääse,» põhjendas ta.
Tammerk tõstatas ka küsimuse, kas meedia ise on korrumpeerunud. Ta leidis, et Eesti ajakirjandus on suhteliselt vaba korruptsioonist. Siiski on teatud huvide konflikti probleeme, kus ajakirjanik ajab isiklikku asja oma looga. Samuti on ajakirjanduses ähmastunud piir reklaami ja sisu vahel.
Täna avaldati Eesti korruptsioonitajumise indeks, mis langes võrreldes möödunud aastaga 6,6 pallilt 6,5 pallile.