Tervena põllult ja metsast koju

Maret Maripuu
, tööinspektsiooni peadirektor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Me

Tänapäeval on uued tehnoloogiad maatööd kordades lihtsamaks muutnud. Aga töö sisu on ikka sama – vili tuleb külvata ja lõigata, loomad talitada. Ilm mängib vingerpussi jätkuvalt ning haigused ja õnnetused käivad mööda inimesi ja loomi, mitte mööda kivisid ja kände.

Raskeid tööõnnetusi on vähem

Tööinspektsioon kogub andmeid õnnetuste kohta, mis juhtunud inimestega, kes töötavad töölepingu alusel. Viimase kümne aastaga on tööõnnetuste arv põllumajanduses vähenenud – kui aastal 2005 registreeriti ligi 200 tööõnnetust, siis viimasel kolmel aastal on see jäänud 130–140 vahele.

Täpsemalt vaadates selgub, et rohkem registreeritakse kergemaid õnnetusi. Tegu on olulise muutusega, sest varasemalt antigi tööinspektsioonile teada pigem rasketest õnnetustest ning me ei tea, kas ja kui palju kergemaid õnnetusi juhtus. Lisada tuleb, et aastate lõikes on pea poole võrra vähenenud just rasked tööõnnetused. See näitab, et kasvanud on nii tööandjate kui töötajate teadlikkus, kuidas targalt ja turvaliselt töötada ning mida teha siis, kui õnnetus juhtub.

Paraku pole näitajad nii head eriti raskete, surmaga lõppenud tööõnnetuste osas.

Jätkuvalt saab pea igal aastal põllumajandussektoris üks töötaja surma (heaks erandiks olid aastad 2012 ja 2013). Viimase kümne aastaga on oma elu pidanud jätma 11 töötajat.

Kui vaadata, millised õnnetused enim juhtuvad, siis need võib jagada laias laastus kaheks. Kolmandik tööõnnetustest on seotud

loomadega. Töötajad kipuvad unustama, et loom võib käituda ette-

arvamatult ning kui valvsus hajub, on õnnetus kerge juhtuma. Teise suure grupi moodustavad õnnetused, kus töötaja kukub või komistab.

Mõlemal puhul aitaks õnnetusi oluliselt vähendada suurem tähelepanu ja valvsus –

loom on loom ning liikumisteed farmis peavad olema puhtad.

Töökoht ja sigade Aafrika katk

Ilmselt pole kahtlustki, et üks suurim mure põllumajandusvaldkonnas on praegu sigade Aafrika katk. Aasta tagasi tulnud teade katku surnud metsseast tegi murelikuks kõik seakasvatajad, olgu siis laudas üks või tuhat siga. Nakkusohus loomadele tähendab see surmaotsust ning inimeste jaoks võib viiruse levik ohtu seada töökohad ja sissetulekud. Tuhanded sead on oma maise teekonna lõpetanud ning mitmed talitajad oma töö kaotanud.

Lisaks töösuhetele mõjutab katk töökeskkonda, sest oluliselt on karmistunud ohutusnõuded farmidele. Tööinspektsiooni helistanud farmitöötajad on tundnud huvi, kas ohutusnõuete eiramise tõttu võidakse neid vallandada. Töölepingu seadus ütleb, et töötaja peab hoiduma tegudest, mis takistavad teistel töökohustusi täita või kahjustavad tema või teiste inimeste elu, tervist või vara.

Seakatku puhul on ohus tööandja vara ning sellest tulenevalt ka töötaja enda ja tema kolleegide töökoha säilimine. Tööandja peab võtma tarvitusele abinõud, et kaitsta nii oma vara kui ka töötajate töökohti. Nii on just töötaja huvides, et ta seatud ohutusnõudeid ka järgiks, sest nii kaitsevad töötajad ennekõike omaenda ja kolleegide sissetulekuid.

Tegemist on sigadele üliohtliku haigusega ning tööandja ei nõua midagi ebamõistlikku puhtast lõbust oma töötajaid kiusata.

Ähvardavad tagajärjed

Juhul, kui töötaja keeldu eirab, võib ta tekitada tööandjale suurt kahju, mis võib ettevõtte pankrotti viia. Kui tööandja on taudiohu tõttu seadnud töötajale piirangud, mis kehtivad ka väljaspool tööaega, aga töötaja on neid rikkunud, siis saab rääkida kahju tekkimise ohu loomisest ning töölepingu erakorraline ülesütlemine võib olla igati õigustatud. Kahtlemata peab tööandja sellist erakorralist ülesütlemist ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis töötajale põhjendama. Muidugi on töötajal alati võimalus oma tööleping korraliselt üles öelda, kui ta ei soovi piiranguid järgida.

Praeguses seakatku levikust põhjustatud keerulises olukorras on väga tähtis, et nii tööandja kui töötajad arvestaksid karmistunud nõuetega, nendest räägiksid ja otsuseid selgelt põhjendaksid. Psühholoogiliselt ja emotsionaalselt on eriti raske neil, kes peavad loomi hävitama.

Eesti jaoks oluline majandusharu – põllumajandus – on suure surve all ning me kõik saame mõistliku käitumisega kaasa aidata, et katkuviiruse levik pidurduks. Mõistlik käitumine tähendab taudipiirkonnast eemalehoidmist, loomade tapmis- ja matmispaikades uudistamise vältimist jmt.

Head nõu töösuhete ja töökeskkonna kohta on võimalik saada tööpäeviti tööinspektsiooni infotelefonile 640 6000 helistades. Sellest aastast pakume tööandjatele tasuta konsultanditeenust. Tööandja võib meie konsultandi kutsuda ettevõttesse ja üheskoos arutada, kas töökeskkond on turvaline või saab veel midagi paremaks muuta.

Kutsun üles ka füüsilisest isikust ettevõtjaid meie konsultantidelt nõu küsima, sest FIEsid on palju just põllumajanduses ja metsanduses. Tervena oodatakse meid õhtul töölt koju ju kõiki. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles